Uurimused ja uuringud

Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil (Põllumajandusministeerium, 2014)

Allikas: Põllumajandusministeerium
Tallinn 2013

 

Eesti Mereinstituudi läbiviidud projektil "Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil" oli kaks peamist eesmärki:
1) koostada ülevaade hülgekahjudest Eesti kalanduses ja
2) katsetada tehnilisi vahendeid hülgekahjude vähendamiseks.

Hüljeste poolt Eesti rannakalandusele tekitatava kahju suuruse hindamiseks küsitleti kirja ja telefoni teel Eestis enam tulu teenivaid kalureid. Vastuseid saadi 151 kalurilt, kusjuures arvutusi oli võimalik teha 135 täidetud ankeedi põhjal. Leiti nii iga kaluri tulu püügivahendi kaupa kui ka hülgekahjud püügivahendite.

Pärast küsitletud kalurite kohta leitud hülgekahjude ekstrapoleerimist selgus, et kogu Eesti rannakalandusele tekitatav kahju hüljeste poolt oli ligikaudu 13,5 miljonit krooni (0,86 miljonit eurot). Selle kahju hulka ei ole arvatud konkurentsi kalavaru pärast, vaid ainult otseselt kaluritele tekitatud kahju: saagikaod, püüniste lõhkumine ning kalapüügi katkestamisest tulenev kahju. Viimane on suure tõenäosusega tõsiselt alahinnatud, sest head metoodikat niisuguse kahju arvestamiseks on raske luua. Seega võib kokkuvõtteks rääkida summaarse kahjuna suurusjärgust umbes 1 miljon eurot aastas.

Erinevate püügiviiside puhul olid kahjude suurused erinevad. Püügivahendite lõhkumise tõttu kandsid Eesti rannakalurid hüljeste tõttu 3,5 miljoni krooni (0,22 miljonit eurot) suurust kahju. Saagikaoks hinnati samal alusel 8,1 miljoni krooni väärtuses saaki (0,52 miljonit eurot), hüljeste tõttu püügikoormuse vähendamise või püügi katkestamise tagajärjel jäi kaluritel aga saamata 1,9 miljonit krooni (0,12 miljonit eurot).

Katsetused hülgepeletitega näitasid, et hüljeste peletamine on küll võimalik, ent samas paraku kulukas ja küllalt töömahukas. Väiksema intensiivsusega peletid ei oma soovitud mõju ja kindlat ning pika-ajalisemat kaitsev pakkuv ning avamere tingimustele vastu pidav seade maksab palju. Nii mõneski piirkonnas tuleb tõsiselt suhtuda ka kuritegevusega seotud riskidesse, sest kalleid seadmeid on merel raske valvata.

Katsetused toimusid mitmes eri piirkonnas ning paljud kalurid said nende käigus isiklikult tutvuda seadmete ning nende vestelda peleteid katsetanud kaluritega. Kuna peleteid kavatsetakse töös hoida ka edaspidi, siis võib julgelt öelda, et enamik Eesti kalureid kes valdkonna vastu tõsist huvi tunnevad saavad (või on juba saanud) end hüljeste akustilise peletamise võimalustega kurssi viia.

Enamik hülgeprobleemi käes kannatavaid kalureid endale vähemalt lähiaastatel projektis katsetatud Lofitech‟i seadet veel soetada ei suuda isegi juhul siis kui osa kulutustest oleks võimalik kompenseerida näiteks Euroopa Kalandusfondi kaudu. Samas, nende kalurite jaoks kes saavad kalapüügist siiani veel oma põhitulu on akustiline hülgepeleti siiski täiesti reaalne vahend kalapüügi majandusliku efektiivsuse säilitamiseks.
Kuna uuemad teadustööd näitavad, et suur osa hülgekahjustustest on seotud kindlate probleemisenditega (enamasti vanad suured isahülged), siis tuleks ka Eestis alustada Soome ja Rootsi eeskujul selliste isendite jahi kaudu elimineerimisega.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7