Uurimused ja uuringud

Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel (Põllumajandusministeerium, 2014)

Koostajad: Ain Järvalt, Priit Bernotas, Maidu Silm, Meelis Kask
Tartu 2014

 

Projekti "Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel" käigus selgitati eeskätt angerjakasvatuslike väikejärvede (Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv) angerjavaru märgistamise - taaspüügi meetodil ning hinnati angerjate väljarännet kogu püügiperioodi jooksul. Saadud tulemused võimaldasid määrata rändangerjate väljapääsu osakaalu ja kas see on Euroopa Komisjoni määrusest tulenevate nõuetega (40%) kooskõlas. Teaduslikult tõestatud tingimuste täitmise korral on neile järvedele võimalus taotleda angerja asustamisse kuni 50% ulatuses lisafinantse ka järgmise raamprogrammi perioodil. Kolmandik asustamise rahalisest mahust laekub otseselt kutselise püügil kasutatavate mõrdade püügiõiguse tasust antud angerjajärvelt.

Üheks projekti eesmärgiks oli ka erinevate mõrratüüpide katsetamine angerjakasvatuslikel veekogudel tagamaks jätkusuutlikku kalamajandust. Enne projekti algust oli eeltoodud järvedel lubatud püüda vaid ääremõrdadega, mille suu kõrgus on järveti 1 m kuni 3 m. Arvestades nende järvede sügavust andsid uurimistulemused aluse muuta seadusandlust püüniste suu kõrguse osas muutmaks püügi hooajati efektiivsemaks.
Lisaks hinnati muid võimalikke angerja väljarände takistusi järvede väljavooludel.

Lähtuvalt projekti tulemustest võivad angerja püügitingimused jääda samaks, sest arvestades kogu Narva jõe vesikonnapõhist (River Basin District) arvestust 40% rändangerjate väljapääsu osas koos Võrtsjärvega, on nõutud väljapääs vesikonnast tagatud.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4