Koostajad: Maidu Silm, Ain Järvalt, Priit Bernotas
Tartu 2017
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse teostatud projekti "Ettekasvatatud angerja keemiline märgistamine" käigus vannitati keemilise märgistamise eesmärgil kõik 2016. aastal Eestisse asustatud ettekasvatatud angerjad (ca 221 200 tk). Lisaks massmärgistati samal aastal Viljandi järve asustatud ettekasvatatud angerjad kahel korral – 15 000 ja 5400 tk. Euroopa Kalandusfondi toel on Eesti järvedesse asustatud angerjaid varasemalt massmärgistatud 2014. ja 2015. aastal (Silm et al,. 2015).
Projekti valmimisele aitasid kaasa asustusmaterjali hanke võitnud Interfish Balti AS, Hollandi kalakasvandus Koman's Vishandel B.V., Viiratsi angerjafarm BM Trade OÜ, TÜ Mereinstituut, TÜ geoloogia osakond ning FIE Taavi Kobin. Samuti täname kalureid ning vabatahtlikke, kes otseselt või kaudselt olid projektiga seotud.
Kalade märgistamine on efektiivne meetod kalavarude teaduspõhiseks majandamiseks.
Teadaolevalt oli transpordi käigus ettekasvatatud angerjate massmärgistamine esmakordne kogemus maailmas. Transport Hollandist Eestisse vältas 40 tundi. Mahutivette oli lisatud strontsiumkloriid, lahuse kontsentratsioon oli 0.4 g/L, mille käigus said ca 221 000 angerjat otoliidile eristuva nö "keemilise markeeringu". Märgistamise edukus oli 100%. Keemiliselt märgistatud angerjatest 85% asustati Võrtsjärve ja 15% väikejärvedesse (Saadjärv, Kaiavere, Vagula ja Kuremaa järv).
Viljandi järve asustati ettekasvatatud angerjaid kahel korral kokku ca 20 400 isendit. Projekti raames õnnestus massmärgistamine mõlemal korral 100%. Esimesel asustamiskorral märgistati kõik 15 000 isendit strontsiumkloriidi lahuses 1.05 g/L. Teisel asustamiskorral märgistati 5 400 ettekasvavtatud angerjat baariumkloriidi lahuses (0.3 g/L).
Projekti raames massmärgistatud angerjad hakkavad hinnanguliselt püükidesse jõudma alates aastast 2021. Hilisemad otoliitide analüüsid juhuslikust valimist võimaldavad hinnata ettekasvatatud angerjate põlvkonna suremust, kasvukiirust ja rändeid, mis on aluseks angerjavaru paremal majandamisel.
Projekti kõige olulisema tulemusena selgus, et transpordi käigus on ettekasvatatud angerjate massmärgistamine võrdlemisi kergesti teostatav, juhul kui on tagatud kaladele transpordil vee kvaliteet. Tagamaks otoliidile piisavalt tugeva märgise tekkimist, tuleb valida sobiv märgiseaine kontsentratsioon, mis omakorda sõltub veetemperatuurist transpordimahutites ja sõidu kestvusest.
kaasaegsetele põhimõtetele tuginev kutsestandard 
