Uurimused ja uuringud

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs (Eesti Maaülikool, 2018)

Eesti Maaülikool
Tartu 2018
Koostajad: Priit Bernotas, Maidu Silm, Ain Järvalt

 

Aruanne "Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs" võtab kokku 2017. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.

Töö peamisteks eesmärkideks olid:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2017. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2018. ja 2019. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4