Uurimused ja uuringud

Eesti kilu ja räime ekspordi suurendamise võimalused Ukraina turul (Gateway & Partners, 2020)

Valmis turu-uuring „Eesti kilu ja räime ekspordi suurendamise võimalused Ukraina turul“.

Uurimistöö oli sisendiks, et töötada välja strateegia, planeerida vajalikke tegevusi ja käivitada reklaamikampaania, mis aitaksid kujundada Läänemere kilu ja räime mainet kvaliteetse kalatoorainena ja suurendada selle tarbimist Ukrainas.

Lühikokkuvõte

Ukraina kalaturg:

  • Ukraina on kalatarbimise mahu osas endiselt vähearenenud turg, kuna keskmine tarbimine on vaid 14 kg inimese kohta aastas, jäädes oluliselt alla Euroopa Liidu riikide keskmisele kalatoodete tarbimisele, mis on 21 kg inimese kohta aastas. See näitab pikas perspektiivis olulisi kasvuvõimalusi.
  • 2018. aastal oli Ukraina koguimport 375 tuhat tonni ja 2019. aastal 394 tuhat tonni. Seega ulatus kalade ja muude veebioloogiliste ressursside (sh molluskite, koorikloomade jne) turumaht 2019. aastal 500–550 tuhande tonnini, millest 394 tuhat tonni oli imporditud ja omatoodang oli 90 tuhat (ametlik arv) – 150 tuhat tonni (mitteametlik arv).
  • Kilu ja räime import on viimastel aastatel kasvanud. Kui aastal 2016 importis Ukraina 44 tuhat tonni kilu ja räimi, siis 2019. aastal ulatus see 55 tuhande tonnini. 60% imporditud kiludest ja räimedest pärinesid Eestist ja 30% Lätist.

Kala tarbimismustrid:

  • Kala tarbimine Ukrainas on üldiselt korrelatsioonis majanduskasvu ja kõrgema sissetulekuga. Taskukohasema kalasegmendi tarbimine kasvab rahalise kitsikuse ajal ja kestab mõnda aega pärast seda, kuna raskemad ajad muudavad tarbijad mitmeks aastaks hinnatundlikuks.
  • Ukraina tarbijate seas on enimtarbitavad kalaliigid heik, makrell, lõhe, heeringalised, karpkala, pollak, räim/kilu ja forell.
  • Kala ostmisel peeti kõige olulisemaks kriteeriumiteks värskust, millele järgnesid kvaliteet, ohutus ja säilivusaeg. Kala ostmise kriteeriumitest hinnati vähemtähtsaks toiteväärtust ja päritoluriiki.
  • Kala tarbimise peamisteks takistusteks, millele sageli viidati, oli selle kõrge hind ja liha /muude toodete eelistamine. Nendele järgnesid kalatoodete halb kvaliteet, pere teised maitse eelistused ja kalatoitude valmistamiseks puuduvad oskused

Räime ja kilu positsioon turul:

  • Räime ja kilu peetakse taskukohaseks, sageli odavaks põhitooteks, mis on väga hinnatundlik.
  • Läänemerest pärit räimed ja kilud on ukrainlaste seas hästi tuntud ja neid tarbitakse sageli, kuid need ei kuulu siiski igapäevasesse toidusedelisse. Läänemerest pärit räime ja kilu tarbis kord kuus 31% tarbijatest ja kord nädalas 11% vastanutest.
  • Räime ja kilu süüakse enamasti kodus, peamiselt suupistena, osana põhiroast või võileiva peal. Väljaspool kodu süüakse räime ja kilu oluliselt vähem.
  • Räime ja kilu maine on tugevalt seotud Nõukogude Liidu perioodiga. See maine ei ole üldiselt väga ahvatlev noorele ja kaasaegsele tarbijale.
  • Ukraina tarbija ei pea kala päritoluriiki oluliseks ostukriteeriumiks, kuid huvitaval kombel eelistati kilude ostmisel kõige sagedamini Läänemere kilu, samas kui kilu ja räime
  • konkreetse päritoluriigina tõsteti selgelt kõige sagedamini esile Norrat. Antud tulemused võivad viidata, et vastajad ei erista Läänemere heeringat (räime) Atlandi heeringast või on Läänemere maine ukrainlaste jaoks Eesti ja Läti päritoluga võrreldes palju tugevamini juurdunud.

Piirkondlikud tarbimisnäitajad:

  • Regionaalse kalatarbimise osas esineb korrelatsioon tarbitud koguste ja kolme põhinäitaja vahel, mis tingivad peamised erinevused toidukultuuris. Need indikaatorid on piirkonna kaugus rannikust, elanike sissetulekute tase ja õigeusu kristlaste osakaal piirkonnas. Mida lähemal on piirkond rannikule, seda suurem on meretööstuse ja kalatarbimiskultuuri mõju. Mida kõrgem on elanike sissetulek, seda rohkem saavad tarbijad endale lubada erinevat tüüpi kala. Mida suurem on piirkonnas õigeusu kristlaste osakaal, kes paastu ajal väldivad lihasöömist, seda suurem on kala tarbimine.
  • Võttes arvesse 2018/2019 aasta püügi ja impordi andmeid, on Ukraina seitsmest analüüsitud oblastist suurim kalatarbimine elaniku kohta Kiievis, millele järgnevad Odessa, Rivne ja Dnipropetrovsk. Madalaim kalatarbimine elaniku kohta analüüsitud piirkondade hulgas on Vinnõtsjas, Lvivis ja Harkivis.
  • Seitsmest Ukraina analüüsitud oblastist oli 2019. aastal suurim kasutatav sissetulek inimese kohta Kiievis, millele järgnesid Dnipropetrovsk ja Odessa. Keskmise kasutatava sissetulekuga elaniku kohta olid Harkiv ja Lviv, madalaimaga aga Vinnõtsja ja Rivne. Hinnasegmendi määramisel ja tootehindade kehtestamisel tuleks arvesse võtta nende piirkondade sissetulekute erinevusi.
  • Üldiselt on Rivne ja Odessa oblastites kalatarbimine ühe elaniku kohta kõige suurem, vaatamata madalamale sissetulekute tasemele. See viitab taskukohaste kalasegmentide, näiteks räimede ja kilude, heale vastuvõtule. Samal ajal on need piirkonnad atraktiivsuse tõttu ka kõige konkurentsitihedamad.

Järeldused

  • Üldiselt on kalatarbimisel Ukrainas hea kasvupotentsiaal, kuna turg pole veel täielikult välja arenenud.Majandusolukorra paranemise korral on oodata, et kalatarbimine Ukrainas taastub.
  • Sissetulekute langedes muutuvad tarbijad hinnatundlikumateks, kuid ei muuda oma nõudmisi toote kvaliteedile. Eelkõige väheneva sissetuleku korral pööravad tarbijad, kes ei soovi täielikult kala tarbimisest loobuda, oma pilgud soodsama kalate kalaliikide poole, mille hulka kuuluvad ka räimed ja kilud.
  • Räime ja kilu pakkumiste rohkus peamiselt madalamates hinnasegmentides ei aita kinnistada premium - toote mainet, mis kipub olema kõrgema hinnaga toodetel. Sellest tuleneb soovitus vaadata üle Ukraina turu tootevalik ning töötada välja uusi kõrgemasse hinnaklassi kuuluvaid tooteid ja arendada huvitavaid retsepte räime ja kilu koduseks tarbimiseks kui ka toitlustuskohtades pakkumiseks.

Soovitused

  • Selleks, et koostöö ärisektoriga oleks edukas, on soovitatav lahenada kõik tarnega seotud probleemid ja töötada välja pakendid, mis võtaksid arvesse erinevate sektorite spetsiifilisi vajadusi. Selleks, et hoida ja tõsta Eesti päritoluga toodete head mainet, on oluline räime ja kilutoodete kvaliteeti järjepidevalt kontrollida ja parandada.
  • Uute räime- ja heeringatoodete väljatöötamisel oleksid kalatööstuse tehnoloogidele kindlasti abiks Eesti spetsialistide juhised ja retseptiideed. Selleks, et vähendada kilu- ja räimetoodete tarbimise hinnatundlikkust, on oluline pakkuda poodidele rohkem premium-tooteid, mida toetavad läbimõeldud turundustegevused. Täna pole räime ja kilu segmendis ühtegi juhtivat premium-toodete pakkujat ning seda võimalust saaks ära kasutada.
  • Kuna eesmärk on tõsta räime ja kilu hinnataset ja mainet, siis on Horeca sektorile lähenedes soovitatav keskenduda siiski pigem keskmise ja kõrgema hinnatasemega toitlustusasutustele. Kindlasti tasuks Eesti kokkadel ja teistel spetsialistidel võtta osa Ukraina kokkadele suunatud üritustest ja tutvustada uusi ja põnevaid kilu- ja räimeretsepte.
  • Kõige olulisem on tõsta Ukraina tarbija huvi räime- ja kilutoodetele vastu, ning õpetada tarbijat neid kalu teistest kalaliikidest eristama. Läänemere kilu ja räime võiks tutvustada läbimõeldud loona, mida aitaksid kinnistada erinevad suunamudijad, kokandussaated, brändi suursaadikud ja paljud teised.
  • Keskmine hinnasegment on eelistatuim segment, millele Eesti tootjad peaksid keskenduma. Räimede ja kilu kuvandi parandamise eesmärgil on oluline välja töötada ka tooteid, mida oleks võimalik paigutada ka kõrgemasse hinnasegmenti.
  • Kindlasti võiks unikaalse müügipakkumisega turundada Eestit kui kvaliteetsete kilude ja räimede päritoluriiki. Koostööd peaks tegema nii maaletoojate ja hulgimüüjatega, kui ka suurimate jaemüügikettide, kokkade ja hoolikalt valitud toitlustusasutustega.

Gateway & Partners, 2020

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

30

31

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30

1

2

3

4

5

6