Uurimused ja uuringud

Uuring 'Euroopa angerja (Anguilla anguilla) katadroomse rände edukuse uuring Peipsi vesikonnas' (Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, 2021)

Valmis uuringu "Euroopa angerja (Anguilla anguilla) katadroomse rände edukuse uuring Peipsi vesikonnas" lõpparuanne.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli võimalikult täpselt ära määrata Võrtsjärvest välja rändava angerja migratsiooni marsruut ning ajaline dünaamika ning hinnata nii kutselise kui ka harrastuspüügi poolt põhjustatud kalastussuremust rändel Emajõest Läänemereni. Projekti tellija oli Kalanduse Teabekeskus ning projekti rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Kokkuvõte

Käesolev uuring pakub ohtralt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões. Rändemuster sellel vähemalt 240 km pikkusel teekonnal osutus väga keerukaks, see sisaldas mere suunas toimuvaid kiireid liikumisi, aga ka pikemaid ning lühemaid peatusi ning liikumisi vastassuunas.

Ootuspäraselt ilmnes osal kaladest ränne, mille käigus liiguti suunatult mere poole – mööda Emajõge allavoolu, läbi Peipsi järve ning mööda Narva jõge Läänemerre. Kaladel oli võimekus sooritada see ränne kolme nädala jooksul. Siiski oli niisuguste kalade osakaal uuringus üllatavalt väike – alla kümnendiku. Osa praeguseks Narva jõkke rännanud kaladest jäi märkimisväärseks ajaks, ligikaudu üheks aastaks Peipsi järve peatuma. Osa Peipsi järve rännanud kaladest on ka 1,5 aastat pärast Peipsi järves, mõned selle Emajõe suudme lähedases piirkonnas. Eriti ootamatu oli suhteliselt suure hulga Peipsi järve rännanud kalade naasmine Emajõkke ning ulatuslike ülesvoolu rännete sooritamine – ränded ulatusid isegi tagasi Võrtsjärveni.

Rände käigus osa kaladest hukkub. Teada on faktid ligikaudu 2 % märgistatud kalade püügist Emajõel, 6 % püügist Peipsi järvel ja 2 % hukkumisest (10 % sinnani rännanutest) Narva Hüdroelektrijaama läbimisel.

Kuidas niisugust rändemustrit ja suremust Võrtsjärvest pärineva angerja reproduktiivse panuse kujunemise kontekstis hinnata, sõltub mitmetest asjaoludest. Suremus Narva hüdroelektrijaamas on lubamatult suur, selle vähendamiseks peab edaspidi meetmeid rakendama. Peatumine Peipsi järves võib, vaatamata mõõdukale suremusele, Võrtsjärvest välja rändava kudekoondise reproduktiivset edukust suurendada. Kui Peipsi järves peatuvate isendite kasvukiirus on soodsate tingimuste tõttu suur, võib kudekoondise biomass ja summaarne viljakus kokkuvõttes suureneda ning sigimisedukus tõusta. Peipsi järves ja Emajões peatuvate kalade kasvuparameetrite kohta puuduvad praegu pädevad andmed, käesoleva projekti läbiviijad on projekti ESTRUSEEL raames vastavaid andmeid viimase kahe aasta jooksul kogunud ning nende analüüs viiakse läbi 2021. aasta sügisel.

Käesoleva aruande koostamise ja esitamise ajaks on oluline osa märgistatud kaladest merre laskumata ja nende märgised funktsioneerivad eelduste kohaselt veel ligikaudu pool aastat. Projekti läbiviijad jätkavad nende kalade jälgimist ja laekuvate andmete analüüsimist.


Aruande koostasid:
Meelis Tambets See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Einar Kärgenberg See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Priit Bernotas See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Projekti täitmisel osalesid:
Mart Thalfeldt
Meelis Sepp
Ain Järvalt
 

Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ

Tartu 2021

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

30

31

1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30

1

2

3