Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati septembris 2011 artikkel "Lake basin development in the Holocene and its impact on the sedimentation dynamics in a small lake (southern Estonia)" (eesti k - "Järvenõo arengu mõju settimisdünaamikale Holotseenis Lõuna-Eesti väikejärve näitel"), autoriks Jaanus Terasmaa.

Järvesetted leiavad paleogeograafiliste rekonstruktsioonide koostamisel laialdast kasutust kogu maailmas. Sageli põhinevad sellised kliimat, valgala arengut ja järve veetaseme muutust rekonstrueerivad uuringud ühel puursüdamikul, mis on võetud nüüdisjärve sügavaimast kohast. Settes peituva info korrektseks interpreteerimiseks tuleb esmalt mõista sette kujunemise ajalis-ruumilist dünaamikat ja sedimentatsiooniprotsessi tervikuna. Sette kujunemist mõjutavad mitmed tegurid, millest väikejärvedes võib olulisimateks pidada järvenõo ja settepinna topograafiat ja järve kuju ning suurust. Käesolevas artiklis on rekonstrueeritud Lõuna-Eestis asuva Väike Juusa järve nõo arengulugu Holotseenis ja koostatud kolmemõõtmelised digitaalsed kõrgusmudelid ajaperioodide 9000, 8000, 4000 ning 2000 aastat tagasi ja tänapäeva kohta. Kõrgusmudelite abil on võimalik järvenõo arengudünaamikat detailsemalt vaadelda ja leida settimisrežiimi muutused erinevatel ajahetkedel. Tulemused kinnitavad, et sama järve tuleb ajas tagasi minnes käsitleda erineva veekoguna (paleojärvena), kus valitsenud settimistingimused võisid täiesti erinevad olla. Näiteks võis uuritud Väike Juusa järves akumulatsiooniala ulatus varieeruda vahemikus 6-60%, samuti muutus järve batümeetriline kõver järvenõo settega täitumise käigus kumerast nõgusaks. Sellist suurt ajalis ruumilist muutlikkust tuleb lisaks tulemuste interpreteerimisele arvesse võtta ka proovivõtukoha valikul.

Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus ökoloogia-alases ajakirjas "Estonian Journal of Ecology" avaldati märtsis 2011 artikkel "Fluxes of carbon and nutrients through the inflows and outflow of Lake Võrtsjärv, Estonia" (eesti k - "Süsiniku ja toitesoolade koormus Võrtsjärve sissevooludes ning väljavoolus"), autoriteks Peeter Pall, Sirje Vilbaste, Toomas Kõiv, Aive Kõrs, Kairi Käiro, Alo Laas, Peeter Nõges, Tiina Nõges, Kai Piirsoo, Liina Toomsalu ja Malle Viik.

Arvutati nelja peamise sissevoolu (Tänassilma, Tarvastu, Õhne, Väike Emajõgi) kaudu Võrtsjärve tuleva ja sealt Emajõe kaudu väljuva üldise orgaanilise süsiniku (TOC), lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC), lahustunud anorgaanilise süsiniku (DIC), lämmastiku, fosfori ning räni koormused kahe aasta jooksul (2008-2009). Aastas tuleb jõgede kaudu järve kümneid tuhandeid tonne TOC-i, DOC-i ja DIC-i; tuhandeid tonne lämmastikku ja räni ning kümneid tonne fosforit. Nii vooluhulk kui ka uuritud nelja jõe kaudu järve kantavate ainete koormused olid 2008. aastal, võrreldes järvest väljakantavate kogustega, suuremad. 2009. aastal aga ületas väljavool neli uuritud sissevoolu nii vooluhulga kui ka süsiniku koormuse poolest. Sissetulev toitesoolade hulk oli aga väljuvast endiselt suurem. Järv akumuleeris lämmastikku, fosforit ja räni, sõltumata järve veebilansist. Süsiniku puhul oli akumuleerumine või järvest väljakandumine rohkem veebilansiga seotud. 

Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati juunis 2011 artikkel "Dynamics of phytoplankton pigments in water and surface sediments of a large shallow lake" (eesti k - "Suure ja madala järve fütoplanktoni pigmentide dünaamika settes ning veesambas"), autoriteks Rene Freiberg, Monika Nõmm, Ilmar Tõnno, Tiiu Alliksaar, Tiina Nõges ja Anu Kisand.

Tehti kindlaks, mil määral annavad settes talletunud fossiilsed fütoplanktoni pigmendid teavet suure ja madala Võrtsjärve ajaloolise fütoplanktoni koosluse kohta. Selle väljaselgitamiseks võrreldi pindmiste settekihtide ja veesamba pigmentide sisaldusi ühenädalase intervalliga perioodil maist juunini ning augustist oktoobrini 2007. aastal. Arvestades sini- ja ränivetikate domineerimist järves, mõõdeti järgmisi pigmente: fukoksantiin, diadinoksantiin ning diatoksantiin kui ränivetikate, zeaksantiin kui sinivetikate ja kantaksantiin kui koloniaalsete sinivetikate marker. Kogu fütoplanktoni biomassi hindamiseks mõõdeti klorofüll a ja selle laguprodukti feofütiin a sisaldusi. Uuringu tulemusena selgus, et settes olevate pigmentide sisaldus enamasti ei järginud veesambas toimunud pigmentide sisalduse muutusi. Peamised põhjused selleks on oletatavasti järves toimuv intensiivne resuspensioon ja suur settimiskiirus. Tulemused kinnitavad, et settes olevate pigmentide sisaldus peegeldab nende lagunemise intensiivsust ja vetikarakkude ujuvust. Kevadperioodil täheldati settes suuremat pigmentide sisaldust, mis oli tingitud järve kõrgest veetasemest ja madalast veetemperatuurist. Feofütiin a ja sinivetikate markerpigmendid on lagunemisele vastupidavamad ning kasutatavad ajalooliste muutuste kindlakstegemisel ka madalates järvedes. Kergemini lagunevate pigmentide sisalduse järsk vähenemine sügavamates settekihtides kinnitab, et resuspensioon mõjutab Võrtsjärves oluliselt vaid pindmist settekihti. Samuti selgus mõõtmise tulemusena, et ränivetikate markerpigmendi diadinoksantiini muutumine diatoksantiiniks toimub peamiselt settes ja see protsess ei ole põhjustatud liigtugevast päikesevalgusest.

Loe edasi