Sektori ülevaade
2023. aastal oli Põllumajandus- ja Toiduametis vesiviljelustootjana registreeritud 47 tegutsevat vesiviljeluskasvandust, kellest 28 kasvatas kala ja 19 jõevähki. 2022. aastal oli kaubakala ja jõevähi tootmismaht 800,8 tonni, 2023. aasta toodang kasvas umbes 118 tonni võrra 918,5 tonnini.
Kasvatatavate liikide seas kummalgi aastal muutusi ei toimunud. Kõige rohkem kasvatati vikerforelli, kes moodustas mõlemal aastal 85% kogumahust. Suuremas koguses kasvatati veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga.
Meresumpades kala kasvatamise maht viimastel aastatel kasvanud ei ole. Eesti ainuke merekasvandus töötab keskkonnaloaga lubatud maksimaalse tootmismahu piires, uusi merekasvandusi ei ole aga juurde rajatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas 2023. aastal nõuetele vastavaks keskkonnamõju hindamise aruande, mis puudutas Tagalahe suudmealale avamere-kalakasvanduse rajamist. Aruande kohaselt plaanitakse sumpades hakata tootma vikerforelli aastase juurdekasvuga hinnanguliselt 2050–2182 tonni. Uute merekalakasvanduste rajamise vastu on jätkuvalt suur huvi, kuid kuna lubade väljastamiseks vajalik keskkonnamõju hindamine on ajamahukas, ei ole rohkem keskkonnalubasid siiani väljastatud.
Kalanduse teabekeskuse tellimusel valmisid sektori toetamiseks uuringud „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ ja „Läänemere tingimustes kultiveeritud rannakarbi vääristamine“. Lisaks tegi teabekeskus 2022. aastal uuringu, millega hinnati Eesti kalakasvanduste vikerforelli (800–900 g) tootmismahtu juhuks, kui nad kasvataksid merekalakasvandustele asustusmaterjali ette. Uuringu tulemuste kohaselt oleks merekalakasvandustesse sobiva vikerforelli võimalik toodangumaht Eestis kokku hinnanguliselt 860–1200 tonni.
2022. aastal lõppes ka mitu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme „Vesiviljeluse innovatsioonitoetus“ uuringut. Eesti Maaülikoolis valmis töö „Säga (Silurus glanis) kui perspektiivse uue vesiviljelusliigi kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamine ning parimate omadustega liinide väljaselgitamine“ ja Tartu Ülikoolis uuring „Karbikasvatuse lahenduste loomine kogu väärtusahela ulatuses“.
Vesiviljelussektoris tegutseb kaks esindusorganisatsiooni: Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit. Kaheksa kalakasvatusettevõtte ühendusena toimib tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, mille tegevuse eesmärk on suurendada meres kasvatatava kala mahtu, parandada oma liikmete toodangu turustustingimusi ja edendada kestlikku vesiviljelust.
Vikerforellikasvatus
Kõige levinumat kalaliiki vikerforelli kasvatati 2023. aastal 784,8 tonni, mida on 107,3 tonni rohkem kui 2022. aastal. Viimase kaheksa aasta jooksul on toodangumaht püsinud 700–900 tonni juures.
Vikerforelli kui punase lihaga kala hinda mõjutava lõhe maailmaturu keskmine kilohind oli 2023. aastal Nasdaq OMXi Oslo börsi harufirma Fish Pool indeksi järgi 8,26 eurot. Kuigi viimasel kahel aastal on hind püsinud stabiilne, on see kolme aasta tagusest 5,74 eurost märgatavalt kõrgem. Kõrge lõhehind soodustab kodumaise vikerforelli kasvatamist ja turustamist.
Lõhelastest kasvatatakse Eestis veel Arktika paaliat ning väiksemas mahus katsetatakse siia ja peledi kasvatamist.
Vähikasvatus
2023. aastal oli Eestis 19 Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusloaga vähikasvandust. Jõevähki kasvatati 0,5 tonni. Viimastel aastatel on jõevähi toodang olnud languses. Tegevuse on lõpetanud kuus vähikasvandust.
Vetika- ja karbikasvatus
Eesti ainuke karbikasvandus asub Saaremaal Tagalahes vesiviljelussumpade vahetus läheduses. Karbikasvandus on kompenseeriv meede, millega suurendada sumbakasvanduse kestlikkust, kuna karbid omastavad toitaineid.
Jätkuvad mitmesugused vetika- ja karbiuuringud, et selgitada välja kasvatamiseks sobivaid liike ja leida lahendusi nende saaduste väärindamiseks ja turustamiseks.
Kalavaru taastootmine
2022. aastal asustati Eesti vetesse lõhet, Euroopa angerjat, Atlandi tuura, merisiiga ja Peipsi siiga, 2023. aastal nendele lisaks veel koha, haugi, ahvenat, tõugjat, linaskit ja jõevähki.
Lõhet asustati kõige rohkem Pärnu jõkke. 2022. aastal lasti sinna 180 597 ja 2023. aastal 255 180 isendit. Angerjat jõudis 2022. aastal nii siseveekogudesse kui ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruskonna lahtedesse 599 kg. 2023. aastal lasti Võrtsjärve 357 kg angerjat. Võõrliigi signaalvähi katselise tõrjumise eesmärgil asustas Eesti Maaülikool Ropka järve ja Reo karjääri 1200 angerjat kaaluga 264 grammi. Jätkub Atlandi tuura populatsiooni taastamine. 2023. aastal asustati lisaks Narva jõele esimest korda 60 tuura Pärnu jõkke. Teistesse veekogudesse asustati Pangodi järvest ja Kärla jõest ümber 5500 jõevähki.
Teadus- ja arendustegevus
Kalakasvatuse tasemeõpet pakub kaks õppeasutust: Eesti Maaülikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli eesmärk on kalakasvatuse kraadiõppe korraldamine (õppekava „Kalandus ja rakendusökoloogia“), teadustöö ja uuringud; Järvamaa Kutsehariduskeskus õpetab välja kalakasvanduse oskustöötajaid (kalakasvataja, kutsetase 4).
Toetused
2022. ja 2023. aastal oli vesiviljelustootjatel võimalik taotleda PRIA-st toetust meetmest „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ ja 2023. aastal meetmest „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale elektri hüvitamiseks“.
Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub EMKFi kaudu vesiviljelustootmisega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeerimislaenu.
