Sektori ülevaade
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra. Kogutoodang oli 943 t, mida võib lugeda alates 1992. aastast Eesti kala kasvatamise toodangu rekordiks.
Kasvatatavate liikide struktuuris muutusi ei toimunud. Endiselt kasvatati vikerforelli kõige rohkem, s.o 85% kogumahust. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga.
2018. aastal alustati Eestis taas kalade sumpades kasvatamisega. Redstorm OÜ alustas Saaremaal Tagalahes sumpades vikerforelli kasvatamisega. Antud kasvanduses plaanitakse alates 2019. aastast kala kasvatata maksimaalse juurde kasvuga 100 tonni.
Kõige levinumat kalaliiki vikerforelli kasvatati 2018. aastal 804,1 tonni, mis on alates 1992. aastast alates suurim kasvatatud kogus. Vikerforelli hinda mõjutava lõhe maailmaturu keskmine hind on püsinud kolm aastat stabiilselt samal tasemel. 2018. aastal oli Fish Pool Indeks™ keskmine hind 6,33 eurot kilogramm. Stabiilne hind soodustab ka Eestis vikerforelli kasvatamist. Lõhelastest kasvatatakse tõusvas joones veel Arktika paaliat. Väiksemas mahus katsetatakse veel siia ja peledi kasvatamist.
Sektoris tegutses kaks esindusorganisatsiooni: Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit.
Vähikasvatus
2018. aastal oli Eestis kokku 25 Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud tegevusloaga vähikasvandust. 2018. aastal toimus jõevähi tootmismahus langus 0,2 tonni võrra ehk siis kokku kasvatati 0,6 tonni.
Vetika- ja karbikasvatus
Tööstuslikku tootmist 2018. aastal Eesti rannikumeres ei toimunud. Läänemere äärsete riikide koostööna on käimas suuremahuline uuring „Baltic Blue Growth“, mille eesmärgiks on karbikasvanduste rajamine Läänemere sinimajanduskasvu toetamise ja hajureostuse eemaldamise eesmärgil. Uuringu tulemused avaldatakse 2019. aastal.
Kalavaru taastootmine
2018. aastal asustati Eestis lõhet, Euroopa angerjat, merisiiga, Atlandi tuura, tõugjat, koha ja jõevähki. Lõhet asustati kõige rohkem Pärnu ja Valgejõkke, kuhu neid lasti vastavalt 119100 ja 75 300 tükki. Angerjat asustati kõige rohkem Saadjärve ja Võrtsjärve vastavalt 227 300 ja 108 400 tk. Atlandi tuura populatsiooni taastamise eesmärgil asustati 2018. a Narva jõkke 30000 tuura maimu. Jõevähi puhul asustati ümber teistesse veekogudesse Pangodi järvest püütud isendeid kokku 3000 tk.
Teadus- ja arendustegevus
Kalakasvatuse tasemeõpet pakub kaks õppeasutust: Eesti Maaülikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli eesmärk on kalakasvatuse kraadiõppe korraldamine (õppekava „Kalandus ja vesiviljelus“), teadustöö ja uuringud, Järvamaa kutsehariduskeskus õpetab välja kalakasvanduse oskustöötajaid (kutsetase 4).
