Teadusartiklid

Allikas: Statistikaamet
Tallinn 2014

Statistikaamet avaldas oma järjekordse aastaraamatu, milles on antud valikuline ülevaade Eestis toimuvast. Valikuline just seetõttu, et kogu aasta jooksul hoolega ja takistusi trotsides kogutud informatsiooni poleks võimalik ühes raamatus avaldada.

Majanduse peatükis käsitletakse ka kalanduse temaatikat (lk 287-296).

Palga ülevaates (lk 165) nenditakse, et Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aastal varasema aastaga võrreldes põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (11,0%), mäetööstuse (10,8%) ning veonduse ja laonduse tegevusalal (10,5%).

Väliskaubanduse ülevaates käsitletakse kaupade eksporti (lk 245) kaubagrupi järgi ja importi (lk 249) aastatel 2010–2013.

Eksport
Kalade ja vähkide, limuste ja muude veeselgrootute kaubajaotises on eksport võrreldes varasemate aastatega suurenenud: 2010 - 104,2 mln eurot, 2011 - 127,9 mln eurot, 2012 - 162,6 mln eurot ja 2013 - 166,6 mln eurot.
Lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest toodete eksport on võrreldes varasemate aastatega püsinud enamvähem samal tasemel: 2010 - 62,9 mln eurot, 2011-  62,6 mln eurot, 2012 - 66,4 mln eurot ja 2013 - 65,9 mln eurot.
Import
Kalade ja vähkide, limuste ja muude veeselgrootute kaubajaotises on eksport võrreldes varasemate aastatega suurenenud: 2010 - 55,7 mln eurot, 2011 - 83,5 mln eurot, 2012 - 121,5 mln eurot ja 2013 - 144,0 mln eurot.
Lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest toodete eksport on võrreldes varasemate aastatega samuti suurenenud: 2010 - 38,6 mln eurot, 2011-  40,9 mln eurot, 2012 - 43,4 mln eurot ja 2013 - 48,5 mln eurot.

Jahinduse, kalanduse ja metsamajanduse alapeatüki ülevaates (lk 287-288) tõdetakse, et kalandus on Eestis olnud ajalooliselt tähtis majandusharu. Kalavarude majandamise aluseks on rahvusvahelised ja riiklikud meetmed, mis peaksid aitama säilitada kalapopulatsioonide arvukust ja piisavat juurdekasvu. Kalapüük on vähenenud peamiselt Läänemere püügi languse tõttu – 2008. aastal püüti Läänemerest 83 575 tonni, 2013. aastal aga 54 558 tonni kala. Aastatel 2012–2013 muutus Läänemere kogupüük väga vähe, kasvades 4,5%. Traditsiooniliselt on Eestis püütud räime ja kilu, aastati ongi just nende kahe kalaliigi püügikogused olnud kõige suuremad.

2013. aastal räime- ja kilupüük võrreldes 2012. aastaga oluliselt ei muutunud. Kui 2012. aastal püüti räime 22 047, siis 2013. aastal 21 940 tonni. Kilupüük veidi suurenes – 27 697 tonnist 2012. aastal 29 805 tonnini 2013. aastal. Suure hüppe tegi ahvenapüük, mis oli 2013. aastal 1217 tonni, viimati oli see nii suur 2006. aastal (1117 tonni). Läänemerest püütud tursa kogus on endiselt languses – 2013. aastal püüti turska 248,6 tonni, 64% vähem kui 2012. aastal.

Väljapüük sisevetest 2012. aastaga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud. Kui 2012. aastal oli sisevete kogupüük 2968, siis 2013. aastal 2850 tonni. Ülekaalukalt enim püüti Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest – 87% kogu sisevete püügist. Sisevete koguväljapüügist 32% oli ahven, järgnesid latikas 24% ja koha 23%-ga.

Eesti kalalaevastike peamised kaugpüügipiirkonnad on Atlandi ookeani loode-, edela- ja kirdeosa. 2013. aastal oli kogupüük ookeanil 11 955 tonni, vaid 35 tonni võrra väiksem kui aasta varem. Peamine püügiobjekt on endiselt harilik süvameregarneel ehk krevett – 2013. aastal oli selle kogus 6653 tonni ehk 55% kogu ookeanipüügist. Suures koguses püüti ka meriahvenat (1573 tonni), Atlandi turska (730 tonni) ja süvalesta (727 tonni). Märkimist väärib ka see, et kui viimased kümme aastat ei oldud makrelli püütud, siis 2013. aastal püüti seda 1367 tonni.

Kalakasvatus on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega väike, kuid siiski oluline majandusharu. Peale kalade kasvatatakse Eestis ka jõevähki. Kõige rohkem kasvatati ja müüdi 2012. aastal vikerforelli, mille müük oli 455,3 tonni ehk 78% kogu kalakasvanduses müüdud toodangust. Väiksemas mahus müüdi karpkala – 38,2 tonni ehk 6,5% müüdud kogutoodangust. Jõevähi müük 2012. aastal oli väike, vaid 0,1 tonni. Angerja kasvatamises ja müügis on toimunud suhteliselt järsud muutused. 2004. aastal kasvatati ja müüdi 7 tonni, 2005. aastal juba 39,8 tonni angerjat. Pärast seda püsis angerjatoodang stabiilne, kahanedes uuesti järsult 2011. aastal, kui
kasvatati 12 ja müüdi vaid 2 tonni angerjat.

Kalakasvatuse seisukohalt on oluline ohustatud kalaliikide elujõulisuse säilitamine ja taastootmine veekogude rikastamise kaudu. Nii nagu varasematel aastatel olid ka 2013. aastal tähtsaimad asustatud kalaliigid angerjas (veidi üle miljoni isendi), lõhe (240 620 isendit) ja meriforell (33 303 isendit), vähesel määral ka ahven, haug ja linask.

Kalapüügiandmed edastab Statistikaametile Põllumajandusministeerium. Kalakasvatussektori andmeid kogub Statistikaamet kalakasvandustelt kõikse uuringuga.

Tööstuse alapeatüki alusel (lk 296) läheb kalatööstuse toodangust endiselt kolmveerand välisturule. 2012. aastal oli müük mitteresidentidele 98,5 miljonit eurot ehk 74% kogu toodangu müügist. Peamised välisturud olid Soome, Saksamaa, Venemaa ja Ukraina.

Kalatoodete tootmine kasvas aastaga 12 000 tonni võrra 68 900 tonnini. Kalakonservide tootmine taandus 2009. aasta tasemele – 2012. aastal toodeti konserve 3700 tonni.

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur
Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011

EKA Signaalid on Euroopa Keskkonnaameti (EKA) iga-aastane väljaanne, mis sisaldab ülevaatlikke lugusid järgneva aasta jooksul nii keskkonnapoliitilistel kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Koos oma võrgustikuga jälgib EKA keskkonda kõigis ameti 32 liikmesriigis.

Väljaandes Signaalid 2011 tuuakse näiteid uuendustegevusest, mis aitab hajutada ettekujutust, et oleme passiivsed kõrvaltvaatajad.

Väljaandes Signaalid 2011 kajastatakse ka kalanduse temaatikat.

Euroopa ressursikasutuse suurenev mõju

Euroopa majanduslik areng ja jõukus sõltub suuresti loodusvaradest. Me vajame rohkem ressursse, kui neid kohapeal olemas on, ja sõltume üha enam mujal maailmas leiduvatest loodusvaradest. Üle 20% Euroopas kasutatavast toorainest on imporditud. Kaudselt kasutame toorainet veelgi rohkem, sest impordime ka valmistooteid.

Imporditud on ka üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest. Oleme oma kalavarud juba ammendanud ning nüüd teeme sedasama mujal maailmas.

Kui looduse hüved vähenevad

Loodusvarade kasutamine on seotud paljude keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (The economics of ecosystems and biodiversity – TEEB), mis on üks selle valdkonna peamisi analüüse, heidab valgust seostele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja vaesuse vahel.

Uuringu TEEB käigus püüdsid teadlased kindlaks teha neid, kes saavad vahetult kasu paljudest ökosüsteemide hüvedest ja bioloogilisest mitmekesisusest. "Vastus sellele küsimusele," kirjutab ÜRO Keskkonnaprogrammi rohelise majanduse algatuse juht Pavan Sukhdev, "kõlab järgmiselt: need on peamiselt vaesed." Kõige rohkem on mõjutatud sellised elatise teenimise viisid nagu elatuspõllumajandus, -loomakasvatus, -kalandus ja mitteametlik metsandus – neist sõltub enamik maailma vaeseid (EÜ, 2008).

2015. aasta püügiandmed

Püügiandmed jooksva aasta kohta. Varasemate aastate püügiandmed leiduvad püügiandmete arhiivis.

Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv

Sisevee- ja rannapüük

Läänemeri (sh Liivi laht)