Antud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tarbijate ostueelistused kala ja kalatoodete pakendamisel väikejaemüügi1 (kalaletid turul, asutuse kontorihoones, kalaautod, väiksemad kalapoed) sektoris ning kaardistada klienditeenindajate (müüjad, kalafileerijad) koolitusvajadused. Uuring on valminud Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Uuringutulemuste kokkuvõttena võib öelda, et kala ja kalatoodete jaemüügisektoris toote pakend tarbijate ostueelistust ei mõjuta (72%) või mõjutab vähesel määral (20%). Need küsitlusele vastanud, kelle hinnangul toote pakend avaldab tarbija ostueelistustele olulist mõju (8%), turustasid sihtrühma ülejäänud valimiga võrreldes kala ja kalatooteid suuremas mahus ja/või sisaldas nende poolt pakutav tootesegment protsentuaalselt rohkem töödeldud (suitsutatud, soolatud, konserveeritud, kuivatatud) kalatooteid.
Vastanute hinnangul vajaksid klienditeenindajad enim (24%) tarbijakeskse suhtlemise alast koolitust. Avatud ja tarbijale orienteeritud müügisuhtluse alase koolituse vajalikkust rõhutasid just rohkemal arvul (4-6) müügipunkte ja/või kalakauplusi omavad väikejaemüüjad, aga ka ealt nooremad vastanud. Otstarbekas on korraldada tarbijakeskset müüki arendav koolitus, kus samaaegselt tutvustataks ka erinevate kalaliikide eeltöötlemist, kalade maitseomadusi jmt.
Lisaks ülaltoodud (teadvustatud) koolitusvajadusele võiks välja pakkuda koolituste korraldamist ka fileerimistarvikute ja -seadmete vallas. Kuna värske ümarkala fileerimist rakendab ligi kolmandik väikejaemüüjatest, ent kohapeal müüb fileerimisnuge vaid 8% vastanutest, võiks see tarbijale huvi pakkuda.
Kliendi palvel fileerib ümarkala 28% vastanutest, kuid spetsiaalse teenusena seda välja ei pakuta. Vastavalt vajadusele fileeritakse kala nii suuremates kalakauplustes kui ka kioskites ja kalaautodes. Samas vajaksid klienditeenindajad fileerimise alast koolitust vaid 12% vastanute hinnangul, kuna peamiselt on kalamüüjatena ametis endised, vastava väljaõppe omandanud suurte kalatöötlemisettevõtete professionaalsed fileerijad ja/või varem kokana töötanud müüjad. Kuna erinevad uuringud on kinnitanud eriti nooremate tarbijate oskamatust värsket ümarkala käidelda, oleks fileerimist mõttekas välja pakkuda stabiilse iseseisva teenusena. Tarbija tähelepanu võiksid köita ka kalafileerijatele korraldatud võistlused, kus osaleksid erinevate kalamüügiettevõtete kogemustega fileerijad.
Uuringu tervikteksti saab lugeda siin.
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.
