Uurimused ja uuringud

Töö teostajad: Toomas Saat, Väino Vaino, Tõnu Klein, Teet Krause, Vello Peedimaa, Elis Taur, Eero Perm ja Andrus Zaitsev
Tallinn 2012

Aruande "Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves" põhisisuks on ülevaade kalavarude seisust Peipsi ja Lämmijärves 2011. aastal. Analüüsitakse varu praegust olukorda, selle kujunemise põhjusi ja lähituleviku väljavaateid.

Lähtudes kalavaru seisundist on välja töötatud soovitused 2012. aasta püügikvootide ja püügireziimi osas.

Samuti analüüsitakse aruandes 2011. aasta kalasaake, neid mõjutanud tingimusi ja edasisi püügivõimalusi.

Soovitused kalapüügi korraldamiseks Peipsi järvel 2012. aasta I poolaastal

• Järve avavööndis on lubatud kasutada 3000 nakkevõrku, minimaalne silmasuurus 65/130 mm, ühele loale väljastada minimaalselt 10 võrku, püügiaeg kuni 20. aprillini.
• Järve kaldavööndis (1 km/500 m kaldavööndis Peipsi/Lämmijärvel) on lubatud kasutada nakkevõrke vastavalt siseriiklikele arvudele (meil 1553 (681 kutselised püüdjad ja 872 harrastuspüüdjad), kuid silmasuurustega 30-40/60-80 mm, püügiaeg 1. märtsist 5. maini.
• Mõrrad vastavalt siseriiklikele tingimustele (piirarvud), kuid minimaalne silmasuurus kaldast kaugemal kui 5 km 30/60 mm (aiad või pärad).
• Koha alammõõt on 40/46 cm, kaaspüük vastavalt eeskirjale.
• Rääbisepüük on lubatud ainult juulis, alammõõt 17/20 cm, püügiks võib kasutada 3 kastmõrda.
• Keelatud on põhjanooda- ja pöörinoodapüük ja püük kaldanootadega 6. maist 15. juunini.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Tallinn 2012

Ilmunud aastaraamat annab ülevaate Eesti keskkonna, rahvastiku ning sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2011. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga.

Kalandust käsitleva temaatika ülevaade

LEIBKONNA EELARVE
Silja Karu

Ülevaade

Peatükk annab ülevaate Eesti leibkondade tarbimiskulutustest 2011. aastal.

Kõige suurem osa ehk ligi 28% leibkonna kuludest olid kulutused toidule ja alkoholita jookidele. Toidule kulutas leibkond ühe liikme kohta 69 ja jookidele 6 eurot kuus. Enim raha kulus liha- ja piimatoodetele ning teraviljasaadustele (vastavalt 15, 13 ja 11 eurot leibkonnaliikme kohta kuus). Nendele toiduainetele läks leibkonnal üle poole toidule kulunud rahast. Kalatoodetele kulus viis korda vähem kui lihatoodetele – 3 eurot kuus. (lk 117)

Mullu kulus leibkondadel toidule ja alkoholita jookidele ligi 9% rohkem kui 2010. aastal. Enim on
kasvanud kulutused puuviljadele ning õlidele ja rasvadele – 14%. Vähem on suurenenud kulutused lihatoodetele (5%), kalatoodetele (3%), aedviljadele (6%) ning suhkrule ja maiustustele (5%). (lk 117)

JAHINDUS, KALANDUS JA METSAMAJANDUS
Jelena Rõbakova

Ülevaade

Kalandus on Eestis traditsiooniline tegevusala, millel on ka tänapäeval majanduses väike, kuid üsna tähtis osa. Selles valdkonnas saab välja tuua kaks alamvaldkonda: kalapüük ja kalakasvatus. Et kala on ühisomand, tuleb kalapüüki reguleerida. Püügimahud kalaliigiti olenevad kutselises kalapüügis kasutada lubatud püügivahenditest ja nende piirarvust ning püügilubadest, mis määratakse kalavarude seisundi põhjal. 2011. aastal püütud kogus oli 81 000 tonni, mis oli 2010. aasta kogusest 15% väiksem. Eesti kalurite peamine merepüügipiirkond on Läänemeri. Alates 2005. aastast on sealt püütud saak olnud üle 80% kogu merepüügist (2011. aastal 81%). 2011. aastal püüti Läänemerest 16 000 tonni vähem kala kui 2010. aastal. Püütud 63 000 tonnist kalast 25 000 tonni oli räim ja 35 000 tonni kilu. Võrreldes 2010. aastaga vähenes räime- ja kilupüük vastavalt 4000 ja 12 000 tonni võrra.

Sisevetest püüti 2011. aastal 2600 tonni kala ehk 4% vähem kui aasta varem ja sisevetest püütud kala oli vaid 3% kogupüügist. Peamised sisevetest püütud kalaliigid olid nagu aasta varemgi ahven (771 tonni), koha (711 tonni) ja latikas (677 tonni). Kui ahvenapüük vähenes 2010. aastaga võrreldes 446 tonni võrra, siis koha- ja latikapüük kasvas – vastavalt 176 ja 103 tonni võrra.

Atlandi ookeanist (v.a Läänemeri) püütud saak oli 2011. aastal 15 000 tonni, mis oli 15% suurem kui aasta varem. Suurem osa sellest saagist – 6000 tonni – olid krevetid, kuid nende püügimaht
võrreldes 2010. aastaga vähenes 33%. (lk 283)

Mõnd liiki kala ja jõevähki püütakse peamiselt kalakasvandustes, sest nende tarbimine kasvab
pidevalt, kuid looduslikud varud on peaaegu ammendunud. Kalakasvandustes kasvatati 2010. aastal 765 tonni kaubakala, millest suurem osa oli forell (76%). Võrreldes 2009. aastaga oli kasvatatud kaubakala kogus 207 tonni võrra ehk 21% väiksem. Selle põhjused on mõne kalakasvanduse toodangu vähendamine või nende sulgemine. Üldiselt on kalakasvandustes kasvatatud kaubakala kogus alates 2003. aastast muutunud ±20–30%.

Veel üks oluline kalakasvatuse aspekt on noorkala kasvatamine looduslike veekogude kalavarude
taastootmiseks. Peamiselt kasvatatakse selleks otstarbeks angerjat, lõhet, meriforelli ja jõevähki.
Vähemal määral kasvatatakse looduslikesse veekogudesse laskmiseks selliseid kalaliike nagu haug, koha ja linask. 2010. aastal lasti veekogudesse ühesuviseid, üheaastaseid, kahesuviseid ja kaheaastaseid kalu kokku 515 000 isendit. (lk 284)

TÖÖSTUS
Tiina Pärson, Ruth Renter, Valentina Ralkina

Ülevaade

Kalatööstuse toodangust läheb ligi kolmveerand välisturule. Ekspordi osa on viimased viis aastat püsinud stabiilselt suur. Müük mitteresidentidele oli 2010. aastal 81 miljonit eurot. Peamised välisturud olid Soome, Läti, Ukraina, Venemaa ja Valgevene. Kui 2009. aastal kalatoodete tootmine suurenes ja kalakonservide tootmine vähenes, siis 2010. aastal taandus kalatoodete tootmine 2008. aasta tasemele. Aasta jooksul toodeti 62 100 tonni kalatooteid. Kalakonserve toodeti 2010. aastal 5100 tonni ehk sama palju kui 2007. aastal. (lk 292)

Artiklid on illustreeritud teemakohaste tabelitega.