Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2014–2015" (Kalanduse teabekeskus, 2016)

Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2014-2015" käsitleb Eesti kalanduse olukorda aastatel 2014-2015 ning peamisi arengusuundi.

Kalanduse teabekeskusel on valminud ülevaade „Eesti kalamajandus 2014-2015". Kuna teabekeskuse töös oli kahe eelarveperioodi vahelisel ajal ligi aastane tegevuspaus, jäid 2014. aasta andmed õigel ajal üllitamata, kuid on nüüd koos 2015. aasta andmetega ühiste kaante vahele jõudnud. See annab võimaluse võrrelda nende kahe aasta andmeid omavahel, aga ka kõrvutada neid varasemate aastate omadega, et anda pikemaajalisem ülevaade kalavarudest ja majandusnäitajatest.


Eesti Kalamajandus 2014 2015 veeb kaas

 

Kui kalanduse puhul oleme harjunud rõhutama, et see on majandusharu, mis sõltub paljus looduslikest tingimustest, siis 2014. aastal pidime tõdema, et sugugi väiksemat rolli ei mängi sektori käekäigule ka poliitika. Siinses raamatus käsitletud aastatel kehtestas Venemaa vastuseks ELi embargole sisseveopiirangud meie kalale ja kalatoodetele. Seepärast tuli Eesti kalapüüdjatel ja -töötlejatel lühikese ajaga muuta täielikult oma ekspordistrateegiat ja alustada uute turgude otsimist. Uues poliitilises olukorras kujunes põhiliseks välispartneriks Ukraina. Sellest, kui edukalt meie kalatööstus keerulises olukorras reageerida suutis, annab kinnitust asjaolu, et enamik ettevõtteid suutis aasta lõpuks kasumisse jääda.

Nagu ikka, oli Eesti kalamajanduse tulusaim segment kaugpüük ja kohaliku traalisektori alustala kilu ja räim. Rannakalanduses teeniti suurimat sissetulekut ahvena-, räime- ja kohapüügist ning Pärnu laht jääb selles valdkonnas endiselt meie tähtsaimaks piirkonnaks. Eks kalandus olegi valdkond, kus protsessid sõltuvad varudest ning seepärast on järsud muutused pigem negatiivsed ja soovimatud.

 

Eesti vesiviljelusest rääkides peab taas tõdema, et kauaoodatud ja strateegiateski eeldatud toodangukasvu ei toimunud, kuid õnneks ei olnud ka märkimisväärseid tagasilööke. Selleski sektoris ei jätnud idanaabri kaubanduspiirangud oma mõju avaldamata. Tuurakasvatajad, kes olid orienteeritud Vene turule, pidid oma toodangule kodumaiseid tarbijaid otsima.

Kalamajandus oli, on ja jääb kindlasti veel pikaks ajaks Eesti majandusele iseloomulikuks ja pikkade traditsioonidega tegevusvaldkonnaks. Ei tohi unustada, et üks mees vee peal tagab töö mitmele inimesele maa peal. Viimaste uuringute tulemused näitavad, et eestimaalaste kalatarbimine on taas tõusuteel ning üha rohkem on neid, kes eelistavad toituda tervislikult ja oskavad hinnata kala kui asendamatut ja kvaliteetset toiduallikat. Siinne aastaraamat võib sisaldada küll lakoonilist teksti ja palju elutuid numbreid, kuid tegelikult on kõige selle taga väga paljude tublide inimeste igapäevane töö, ilma milleta me ei saaks end mereriigiks pidada ja rusikaga rinnale tagudes suurustada, et oleme mererahvas.

Toomas Armulik,
kalanduse teabekeskuse juhataja

Aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2014-2015" saamiseks pöörduge kalanduse teabekeskusesse (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

30

31

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30

1

2

3

4

5

6