Tsiteeritud väljaandest Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust
Autor: Ene-Margit Tiit
Ilmus 29.12.2011
Lk-d 9, 13, 135, 138
Väljaanne annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010).
Noppeid väljaandest
Muinas-Eesti rahvastik
Elu iidsel Eestimaal ei olnud kindlasti kerge. Kuigi kliima oli jääajale järgnenud aastatuhandetel pisut pehmem kui praegu – Eestit katsid lopsakad segametsad, kus okaspuude kõrval kasvas ohtralt praegu võrdlemisi haruldast tamme ja jalakat –, oli elatumine küttimisest ja kalastusest, samuti ellujäämine talvekülmas raske katsumus, millega tulid toime vaid kõige tugevamad.
Esialgu olid eelistatumad elupaigad rannaääred ja jõekaldad, kus oli võimalik toidulisa saada kalastamisest. Hiljem levis asustus ka sisemaale ja kui toidulisa (hiljem ka peatoidust) hakati saama põllult ja karjast, valiti elupaigaks pigem põllumajanduseks sobivamaid maid.
Eluasemed paiknesid küladena, külasid moodustasid sageli lähisugulased, kes algselt olid kuulunud suurperre. Kuigi põhilise osa elanikkonna mureks oli toidu hankimine kas küttimise, kalastamise või põlluharimise-karjakasvatuse teel, oli ühiskonnas järjest rohkem käsitöömeistreid – pottseppi, seppi ja muid oskajaid inimesi, kes tegid enese, hiljem ka teiste jaoks tarbeasju – nõusid, kehakatteid ja jalavarje.
Linn ja maa
Eestlased on traditsiooniliselt olnud maarahvas. Peaaegu terve II aastatuhande oli meie esivanemate põhiline tegevusala maaharimine ja karjakasvatus, millele lisandus rannikul, saartel ja järvede läheduses kalapüük.
Tegevusalad 1881. aasta loenduse andmetel
Joonis 74 kajastab nelja Liivimaa eestikeelse maakonna töötava rahvastiku jagunemist tegevus valdkonna järgi. Kõigis neis maakondades on põhiline tegevusharu põllumajandus, sellega on hõivatud 84% Viljandimaa, 81% Võrumaa, 78% Pärnumaa ja 76% Tartumaa töötajatest. Tartumaa jooned on kõige pikemad, sest Tartumaa elanikkond on teiste maakondade omast keskmiselt kaks kolmandikku suurem. Siiski on näha, et käsitöö ja kalandusega tegelevaid inimesi on Tartumaal suhteliselt palju, sama kehtib ka transpordi ja kaubanduse kohta.
Eesti elanike tegevusalad 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse ajal
Joonis 76 kajastab rahvastiku jaotust tegevusvaldkondade järgi aastal 1934. Kalanduses oli hõivatuid ligikaudu 16 000, metsanduses ligikaudu 20 000, toiduainetööstuses ligikaudu 18 000.
