Uurimused ja uuringud

Kalanduse järelevalve Läänemerel (Riigikontroll, 2009)

Riigikontroll auditeeris järelevalvet kutselise kalapüügi üle Läänemerel ning kalanduse korralduseks ja järelevalveks vajaliku infosüsteemi arendamist. Selle tulemusena valmis kontrolliaruanne "Kalanduse järelevalve Läänemerel".

Auditis keskenduti traalpüügi järelevalvele, kuna selle püügi mahud võrreldes rannakalandusega on Läänemeres kõige suuremad ning Eestil on kohustus täita traalpüügile kehtestatud Euroopa Liidu järelevalvenõudeid.

Audit on osa Läänemere-äärsete riikide paralleelauditist, mis käsitleb Läänemere keskkonnaseiret ning kalanduse korraldust ja järelevalvet.

Läänemere kalavarud on madalseisus nii Läänemere keskkonnaseisundi halvenemise kui ka ülemäärase püügikoormuse tõttu. Paarikümne aasta tagused suured püügikogused on kordades kahanenud ning näiteks tursa ja lõhe varu on sattunud kriitilisse seisu ja vajab taastamist. Läänemere kalanduse ees seisab ülesanne taastada halvas seisus kalavarud ja saavutada nende jätkusuutlik majandamine. Seatud eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline, et kalanduse järelevalve tagaks püüginõuete järgimise ja tõkestaks illegaalset püüki. See on vajalik kalavarude ja merekeskkonna kaitseks ning toetab meie kalapüügitraditsioonide ja rannaäärsete kalapüügipiirkondade püsimajäämist.

Riigikontrolli hinnangul ei suuda traalpüügi järelevalve tõhusalt tuvastada ebaseaduslikku püüki, kuna järelevalvet ei kavandata süsteemselt, eri riigiasutuste koostöö järelevalves kohati ei toimi ning mitut piirkonda kontrollitakse liialt vähe. Samuti halvendavad järelevalve võimekust Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni eriarvamused kalandusandmete kontrollimisel ja analüüsimisel.

Järelevalve tõhustamiseks on vaja kasutada senisest tulemuslikumalt olemasolevaid infotehnoloogilisi vahendeid rikkumiste avastamiseks ja parandada traallaevade lossimiste kontrolli. Praegu kaks eraldiseisvat kalanduse infosüsteemi tuleb siduda terviklikuks infosüsteemiks ning rakendada elektroonilise püügipäeviku süsteem.

Olulisemad tähelepanekud on järgmised:
■ Kalanduse järelevalves ei kasutata mitmeid olemasolevaid andmete analüüsimise võimalusi. Oluline on võrrelda kala püügi, lossimise ja müügi andmeid (nn andmete ristkontroll), kuna see võimaldab avastada ebaseaduslikku püüki ja käitlemist. Neid andmeid pole järelevalve planeerimises kasutatud, kuna ristkontrolle pole ametkondade vaheliste arusaamatuste tõttu mitme aasta jooksul tehtud. Põllumajandusministeerium, kelle ülesanne on pidada kalapüügiandmete arvestust kalanduse infosüsteemis, on ristkontrolle Keskkonnainspektsiooni ülesandeks pidanud, viimane aga ei saanud kalanduse infosüsteemi andmeid tehnilistel põhjustel analüüsida.
Samuti ei kasutata järelevalves kalalaevade satelliitjälgimissüsteemi (VMS) kõiki võimalusi, näiteks ei võrrelda randumisandmeid, mis kalalaevad eelteatena edastavad, VMSi kaudu saabuvate laeva asukohaandmetega. Nii ristkontrollid kui ka VMSi läbimõeldum kasutamine muudaksid järelevalve tõhusamaks ning vähendaksid välitöökulusid.
■ Järelevalve traalpüügi lossimise üle on mõnes piirkonnas liialt vähene. Iseäranis nõrk on lossimise kontroll Virumaal. Samuti esineb laevu ja sadamaid, mida kontrollitakse teistest oluliselt vähem. Nõrk järelevalve soodustab illegaalset kalapüüki.
■ Riigi järelevalvevõimekus avamerel, iseäranis Eesti majandusvööndis on vähene ning järelevalveks kasutatavad piirivalvelaevad on vanad. Olukorda leevendab mõnevõrra 2008. aasta sügisel valminud uus järelevalvelaev, mis võimaldab Eestil osaleda ka rahvusvahelistel järelevalvemissioonidel.
■ Puudub terviklik kalanduse infosüsteem, mis hõlmaks kalavarusid ja kutselist ning harrastuspüüki ning võimaldaks saada kogu valdkonna korraldamiseks ja järelevalveks vajaliku info. Keskkonnaministeerium ja Põllumajandusministeerium ei ole suutnud kokku leppida tervikliku, mõlema ministeeriumi vastutusala ülesandeid rahuldava infosüsteemi arendamises ning arendavad eraldi oma valitsemisala ülesandeid täitvat infosüsteemi. Samas peavad mõlemat infosüsteemi oma töös kasutama nii Keskkonnaministeerium kui ka järelevalve- ja teadusasutused. Killustatud infosüsteem raskendab analüüside ja kontrollide tegemist, muudab kasutamise ebamugavaks ning suurendab haldamis- ja arendamiskulusid.
■ Põllumajandusministeerium on kalalaevade elektroonilise püügipäeviku arendamisega hiljaks jäänud, mis seab selle rakendamise Euroopa Liidu seatud tähtajaks kahtluse alla. Kuigi kava kohaselt peab suurte (üle 24 m) kalalaevade püügipäevikud asendama püügiandmete elektroonilise teatamisega kalalaevadelt kalanduse infosüsteemi alates 1. jaanuarist 2010, oli Põllumajandusministeeriumi arendatava projekti rahastamine veel aprillis 2009 ebaselge. Põllumajandusministeerium pole elektroonilise püügipäeviku arendamiseks suutnud kasutada ka Euroopa Liidu kalandusfondi raha, mille kasutamine on üldse olnud äärmiselt tagasihoidlik. Kalalaevade elektroonilise püügipäeviku rakendamine on oluline, kuna see võimaldab senisest kiiremini edastada püügiandmed kalanduse infosüsteemi, mis parandab järelevalvevõimalusi ning kaob vajadus sisestada andmeid käsitsi.


Keskkonnaministri ja põllumajandusministri vastus:

Keskkonnaminister ja põllumajandusminister nõustusid valdava osa riigikontrolli ettepanekutega. Ministrid tõdesid, et Põllumajandusministeeriumi 2009. aastal rakendatud uus kalanduse infosüsteem parandab andmeanalüüsi ja järelevalvevõimalusi. Samas nõustusid ministrid vajadusega integreerida seni eraldiseisvalt arendatud kalanduse infosüsteemid. Samuti peavad ministrid vajalikuks analüüsida praeguse Kalanduse järelevalve Läänemerel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 7. mai 2009 3 kalanduse administreerimise ja järelevalve korralduse tõhusust, kuivõrd seni jaguneb valdkonna korraldus eri ministeeriumite ja ametkondade vahel. Mitmeid Riigikontrolli soovitusi on asutud juba täitma.

Põllumajandusminister ei pea otstarbekaks kalalaevade eelteadete registri eraldi sidumist kalanduse infosüsteemiga, kuna 2010. aastal peaks käivituma kalalaeva püügiandmete elektroonilise raporteerimise süsteem (ERS), mille üheks osaks on eelteated. Samuti ei pea minister otstarbekaks siduda kalalaevade positsioneerimisandmete andmebaas eraldi kalanduse infosüsteemiga, kuna positsioneerimisandmed on samuti osa kavandatavast elektroonilisest püügipäevikust. Keskkonnaminister on selles osas eriarvamusel ja teeb Keskkonnainspektsioonile ülesandeks töötada koostöös Põllumajandusministeeriumiga välja infotehnoloogiline lahendus kalalaevade satelliitjälgimise süsteemi (VMSi) andmete ja kalanduse infosüsteemi (KISi) sidumiseks, et hõlbustada igapäevases järelevalvetöös vajalike ristkontrollide tegemist. Riigikontroll märgib, et elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERSi) tehnilise lahenduse ja rakendamise osas valitseb endiselt selgusetus. Ka Põllumajandusministeeriumi andmetel valmistatakse praegu alles hanget ette ja püütakse leida rahalisi vahendeid.

Keskkonnaminister märgib, et alates 2008. aastast on Keskkonnainspektsioon pööranud enam tähelepanu värske kala lossimise järelevalvele. Alates 1. oktoobrist 2009 rakendub Keskkonnainspektsioonis uus kontrolli registreerimise süsteem, mis muudab inspektorite kontrolli tulemused paremini töödeldavaks ja analüüsitavaks. Alates 1. maist 2009 läks Keskkonnainspektsiooni valvetelefoni opereerimine üle häirekeskusele, kellel on parem tehniline võimekus ning töökogemus andmete kvaliteedi parandamiseks.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7