Koostajad: Ain Järvalt, Priit Bernotas, Maidu Silm
Tartu 2016
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tellitud projekti "Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs" aruanne võtab kokku 2015. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.
Võrtsjärv on üks väheseid siseveekogusid, kus toimub kutseline kalapüük, mis pole kahjumlik. Senimaani on seal kalastavate kalurite arvu ning rentaablust üleval hoidnud eeskätt suurimat püügitulu andev angerjas. Seetõttu on oluline pidevalt monitoorida angerja asustamisega ja väljapüügiga, loodusliku suremusega ning väljarändega seotud aspekte. Lisaks on oluline monitoorida Eesti angerja majandamiskava täitmist ning hinnata kavas toodud meetmete mõju angerja taastamisplaani eesmärkidele ning seatud tingimustele. Kuna suur osa Eest angerja majandamiskavast hõlmab Peipsi vesikond (sh Võrtsjärve vesikond) on see tihedalt seotud ka Võrtsjärve uuringutega.
Töö peamisteks eesmärkideks olid:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2015. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2016. ja 2017. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.
