Koostaja: Ott Roots, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Tallinn 2011

Eksperthinnangu aruande rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühenditega tellis Põllumajandusministeerium.

Lühikokkuvõte aruandest

Rannakalurite toitumisuuring viidi läbi 2010. aasta mais, püügihooja tipul. Sellel ajal söövad kalurid ja nende pered maksimaalselt kala. Niisiis saab väita, et uuringus leitud toksiinide kogus, mida kalurid ja nende pereliikmed said värskest kalast, on aasta keskmisest suurem.

Varasema dioksiiniseire põhjal võib väita, et dioksiinisisaldus sõltub väga palju kala liigist, vanusest, suurusest ja teistest bioloogilistest parameetritest, samuti tarbitava kala rasvasisaldusest. Käesoleval ajal tarbivad rannakalurid dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid üle lubatava nädalase piirnormi. Rannakalurid ja nende pered peaksid oluliselt suurendama väherasvaste kalade (koha, haug, ahven jt) tarbimist. Väherasvaste kalade korral on dioksiinioht tunduvalt väiksem kui rasvaste kalade söömisel.

Rasvaste kalade puhul tuleb arvestada, et maksimaalne söödud kalakogus ei ületaks 3 korda nädalas ja 2 portsjonit korraga ehk siis 6 portsjonit eri liiki kalu nädalas (mitte üle 300 g kala nädalas). Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest lõhe, angerjas, ilmselt ka meriforell, rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim, samuti jõesilm.

Rannakalurid ja nende pereliikmed peaksid vältima nn suure räime (pikkus üle 22 cm) söömist. Käesoleval ajal on Eesti rannikumere räime vanus põhiliselt 2–4 aastat ja üle kaheksa-aastaseid räimi on püükides paar protsenti. Üle 22 cm pikkuseid räimi ei soovitata rannakaluritel ja nende pereliikmetel tarbida rohkem kui paar korda kuus, sama kehtib ka lõhe ja jõesilmu kohta.

On piisavalt palju andmeid, et Eesti rannikumerest püütud nooremate, kuni viieaastaste kilude dioksiinisisaldus ei ületa inimese tervisele ohtlikku taset.

Oluline lähiaja ohutegur on, et dioksiinikoguste oluline suurenemine eesti välisõhus pärast 2006. aastat võib omakorda esile kutsuda dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de sisalduse tõusu Eesti toidus (ka Läänemere kalades).

Teised aruanded ohtlike ainete seirest rannikumeres on leitavad SIIN.

Projekti täitmisel osalenud TÜ Eesti Mereinstituudi töötajad ja kraadiõppurid: Redik Eschbaum (vastutav täitja), Anu Albert, Kristiina Jürgens, Martin Kesler, Kalvi Hubel, Ulvi Piirisalu, Mehis Rohtla, Lauri Saks, Roland Svirgsden, Imre Taal, Aare Verliin, Markus Vetemaa, üliõpilased
Tartu 2012

Uurimistöö eesmärk oli koostada ülevaade Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastikust ja selle piirkonna kalanduslikust tähtsusest. Samuti oli ülesandeks analüüsida kirjeldatava ala kalastiku võimalikku ohustatust antropogeensete ja teiste tegurite poolt.

Kokkuvõttes tabati välitööde käigus Kõpu uurimisalalt 27 liiki. Lisaks võib esitatud arutluse põhjal tõestatuks pidada 32 ja tõenäoseks pidada vähemalt 35 liigi pidevat või juhuslikku esinemist. Aruandes esitatud kalastiku ülevaade annab kindlasti ettekujutuse Kõpu uurimisala tavalistest ja tüüpilisematest liikidest. Samuti võib seda kindlasti pidada ammendavaks looduskaitseliste otsuste tegemisel.

Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.

Vastutav täitja Mart Kangur
Töö täitjad olid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalandusuuringute sektori töötajad: teadur bioloogiakandidaat Mart Kangur, assistent Mari-Liis Viilmann, tehnik-autojuht Rein Luht
Tallinn 2002

Uuringu eesmärgiks oli Läänemaa olulisemate siseveekogude ja rannikumere kalavarude seisundi, viimaste kalakasvatuslikul ja muul viisil (potentsiaalsete kudealade olukorra ja neile juurdepääsu parandamine, püügi reguleerimine) täiendamise võimaluste väljaselgitamine ja kunagise seisundi taastamise võimalused.
2001. aastal tehtud uuringud on I etapp pikemale perioodile kavandatud uurimistöödest.

Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.

KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

1. Eesti loodeosa jõed (Veskijõgi, Nõva ja Riguldi jõgi) on kalavaesed, kuid sobivad kudemiseks meriforellile, jõesilmule ja Riguldi ka vimmale. Forelli asurkonnad on praegu kõigis kolmes väga nõrgad, jõesilmu tõuseb Nõva ja Riguldi jõkke (koos Höbringi ojaga) püügiks piisaval hulgal.
Püügivõimalus silmutorbikutega võiks 2003. aastal jääda 2002. aasta tasemele - kummaski 50 torbikut. Voolusängi muutmised ei ole soovitavad. Vajalikuks võib osutuda suudmete parem avamine.
Kõigisse jõgedesse tuleks asustada meriforelli noorjärke: Veskijõkke 2000 1a või 4000 0+, Nõva jõkke 5000 1a või 10 000 0+, Riguldi jõkke 3000 1a või 5000 0+ meriforelli. Kalad tuleks hankida Õngu Noorkalakasvandusest.

2. Läänemaa loodeosa jäänukjärvedest on Lepaauk, Pikkane järv suhteliselt kalavaesed. Kasutusviis - harrastuspüük. Kalarikkamad on Sutlepa meri ja Karjatsimeri. Peamine kasutusviis - harrastuspüük. Sutlepa merel võib talvel lubada jääalust püüki võrkudega silmasammuga alates 45 mm. Võrkude arv 10. Kalade kudemisvõimaluste parandamiseks Möldrimeres on tõenäoliselt vajalik järve merega ühendava kraavi puhastamine.

3. Ohustatud liigiks Läänemaa rannikumeres on merisiig, soovitav on kalakasvatuslik taastootmine. Asustusmaht kuni 100 000 samasuvist. Merisiia kasvatamiseks Läänemaal võimalused puuduvad. Kui õnnestub kohapealt koguda siiamarja, tuleks selle inkubeerimiseks ja vastsete järelkasvatamiseks sõlmida leping Härjanurme Kalataluga. Asustamiseks tuleb valida laht (lahed), kus eeldused siia asurkonna taastumiseks on parimad. Selle selgitamiseks on vajalikud uuringud.

4. Soovitav on 2001. aastal alustatud kalastuslikke uuringuid jätkata.

Kalastamine

• Angler (eesti- ja venekeelne õngitsejate koduleht)
• Euroopa kalandus ja akvakultuur (Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse peadirektoraadi viis korda aastas väljaantav ajakiri, ilmub eesti keeles)
• Harpoon (allveekalastajate koduleht)
• Järve-, jõe-, rannikumerekogumite kaardikihid (allalaetavad kaardikihid)
• Kalaklubi (kalapüügi- ja matkasõprade koduleht)
• Kalakoht (jätkusuutliku harrastuskalapüügi edendaja)
• Kalale (harrastuskalastajate suhtlusportaal)
• Kalanduse harrastuspüügi infosüsteem
• Kalapeedia (harrastuskalastaja entsoklüpeedia)
• Kalaportaal (asine abimees harrastuskalastajale, foorum, blogid)
• Raini kalablogi (harrastuskalastajate kalapüügikogemused)
• Kalapüük kalatiigist (Eesti Maaturismi viited kalapüügivõimaluste kohta)
• Kalapüük looduses (Eesti Maaturismi viited kalapüügivõimaluste kohta)
• Kalastaja (ajakirja "Kalastaja" internetiportaal)
• Kalastamine Eestis (puhkaeestis.ee)
• Kalastusinfo (Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi suhtlusportaal: uudised, nõuanded, foorum)
• Liivi Lahe Räimerada (võimalus ühineda Liivi lahe kutseliste kalurite kalaretkedega)
• Kalanduse toetuste veebikaart (Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmete toetuste veebikaart)
• METOC (kõigi Eesti rannikul ja rannikumeres asuvate mõõtejaamade mõõtetulemused, sh Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja mitme sadama mõõtejaamad ning Veeteede Ameti navigatsioonipoid)
• Nupuklubi (MTÜ Emajõe Nupuklubi harrastuskalastajate mõttevahetused) 
• Veeohutus (soovitused ohtude vältimiseks)
• SA Eesti Forell (forelli elupaikade ja kudealade taastamine ja rajamine forellijõgedes)
• Fishing.pri.ee (venekeelne kalastajate foorum)
• Fishnet (võimalus tasuta esitada kalatoodete ostu-müügikuulutusi, pakkuda kalatöötlemisega seonduvaid teenuseid)
• Fishingfinland (kogu Soomet kattev teave kalaturismi harrastajatele)

Ingliskeelsed ajakirjad, portaalid, blogid

• Eurofish Magazine (rannakalapüügi- ja vesiviljelussektori arengud Kesk- ja Ida-Euroopas)
• Fish Channel (viimased kalauudised kogu maailmast: akvaariumikalast ookeanikalani)
• FAO Aquaculture Newsletter (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalanduse ja vesiviljeluse osakonna uudiskiri aastast 1992)
• FishFarmer Magazine (ingliskeelsed uudised kalakasvatuse vallast)
• Fishing News Magazine (kalatööstuse ja -turustajate uudised aastast 1913)
• Fish Research (mere- ja magevee akadeemilised uuringud ja koolitused, kalakasvatus ja -turustamine vesiviljeluse uuringud, konsultatsionid)
• FishingWorld (veebilahendused kalastustarvikute turustajatele ja harrastuskalastajatele)
• GlobeFish (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni uudised rahvusvahelisest kalakaubandusest)
• IntraFish (uusimad kalandusvaldkonna uudised kogu maailmast)
• National Fisherman (kutselise kalapüügi uudised)
• The FishSite.com (online- ja tehnoloogilised uudised kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnast)
  
  • Messi- ja konverentsikalender 2017 (rahvusvahelised kalandus- ja vesiviljelusmessid, konverentsid, nõupidamised)
• Underwater Times (kala-ja kalastusuudised kogu maailmast)
• World Fishing & Aquaculture(kutseline kalapüük: uudised, uudsed tehnoloogiad, intervjuud, Euroopa õigusaktid)
  • Messi- ja konverentsikalender 2017 (rahvusvahelised kalandus-, merendus-, vesiviljelusmessid ja -konverentsid)

Kalaliigid

• Eesti kalade süstemaatiline nimestik (koondülevaate Eesti vetes elutsevatest kaladest, võimaldab leida ka kalade ladina- ja ingliskeelseid nimetusi)
• Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis (Mall Hiiemäe artiklid kala-, kalapüügi, -söömise ja -õnne teemadest eesti rahvapärimuses. Kalad: ahven, angerjas, hai, haug, iherus, kammeljas, kiisk, kilu, kuldkala, latikas, lepamaim, lest, luts, lõhi, madunõel, merihärg, meriforell, merinõel, meripühvel, merivarblane, nolgus, nurg, räim, rääbis, rünt, silk, säga, särg, tint, tobias, tursk, tuulehaug, tuulekala, tuur, vingerjas, võldas)
• Kala- ja karbiliigid (looduslikud liigid, kasvatatavad kala- ja karbiliigid)
• Kalade nimetused erinevates keeltes (eesti, inglise, vene, soome, rootsi, saksa, ladina)
• Läänemere kalad (kalade pelaagiline ehk avaveekooslus)
• FishBase (maailma kalaliikide põhjalik fotodega päringubaas, võimaldab otsinguid mitmes võõrkeeles)

Merendus ja laevatamine

• Eesti Laevajuhtide Liit
• Euroopa mereatlas (hõlmab märkimisväärset hulka teavet Euroopa merede kohta, sealhulgas: Natura 2000 alusel kaitstud merealad, kalastuskvoodid liikide ja piirkondade lõikes, Euroopa kalalaevastik; kättesaadav inglise, saksa ja prantsuse keeles)
• Kipper (kuvatud ka Eesti sadamate andmebaas)
• Maa- ja merekaardi rakendus
• Merekoolitus
• Meremehe infoleht
• METOC (kõigi Eesti rannikul ja rannikumeres asuvate mõõtejaamade mõõtetulemused, sh Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja mitme sadama mõõtejaamad ning Veeteede Ameti navigatsioonipoid)
• Raadio KUKU meretund (merendust kajastav järjepidevalt ilmuv raadiosaatesari)
• Euroopa Liidu portaal - ELi õiguse kokkuvõtted - merendus ja kalandus

Rannarahva elust-olust tänapäeval ja möödanikus

• Rannarahva Muuseum
• Eesti Meremuuseum

Telesaated ja dokumentaalfilmid

• Eesti lood: Naeratavad naised (Eesti 2003)
  Kihnu on väike saar tuulises Läänemeres, kus tänaseni säilinud iidsed kombed, oma murrak ja igapäevases elus kantakse rahvariideid.
• Elolinõ: Kuuritsapüük (ETV 2006)
  Contra uurib Mati Kalkunilt, miks tasub kuuritsaga vette minna ja käib ise ka võistupüüdmisele kaasa elamas.
• Emakala surm (Eesti Telefilm 1996)
  Kui 12 Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud.
• Kalailm
  Kalapüüki ja kalade elu tutvustav saatesari.
• Kalakokk (RE TV Eesti)
  Re:TV pakub oma sõpradele võimalust õppida Tauno Laasiku käe all kodumaisest kalast maitsvaid roogi valmistama.
  
  • Forell - Seekord valib saatejuht Raiko Allik kergema vastupanu tee ja läheb kalale kasvandusse (15.07.2014).
  • Hiiumaa räim - Sel korral läheme kalakokka otsima Hiiumaale ja leiame mere äärest Siim Rätsepa, kes lükkab pikema jututa paadi merre, sest ilma värske räimeta ei hakata Hiiumaal toidu tegemise peale mõtlemagi (19.06.2014).
  • Värske haug - Esimeses saates tuuakse turult kolm haugi ning valmistatakse suppi ning šašlõkki (03.04.2014).
• Kalamehejutud
  Saatesari kalastushuvilistele, tutvustamaks erinevate kalaliikide püüdmiseks vajalikke vahendeid, nippe ja kalastuskohti.
• Üks tegu: Kalapüük (ETV 2007)
  Vanal ajal oli kala inimestele leivakõrvaseks, nüüd on aga kalalkäik omamoodi pagemine - inimesele on aeg-ajalt üksiolemist vaja. Linnas ollakse aina inimeste keskel, kodus saavad sind raadio, televiisor ja telefon kätte. Infot on nii palju, et inimene oma hingega kaob sinna vahele ära. Ja siis minnaksegi kalale, kus on mõtetel võimalus rahulikult kulgeda. Oma mõtted pani kirja Olavi Ruitlane, võrukeelset teksti loeb Riho Kütsar.
• Maahommik
  Saatesari, mille käigus tehakse ringsõite Eesti küladesse, kus elavad töökad, ärksad ja üksteisest hoolivad inimesed.
  
  • 03.10.2015 - Võrtsjärvel on jälle koha sisse võtnud puidust kaled, millega aastakümneid tagasi tehti traalpüüki. Kui elukutselised kalamehed Ants Leiaru ja Marko Vaher järvest kala kätte ei saa, viivad nad huvilisi enda tehtud purjekaga lõbusõidule.
  • 21.02.2015 - Marko Vaher ja Ants Leiaru on kutselised kalurid ja head sõbrad. Kuigi Võrtsjärv on jääga kaetud, ei takista see neil kala püüdmast. Mehed sõidavad järvele, et näpud külma vette pista ja saak välja noppida. Kas võrgus ikka on kalu?
  • 29.11.2014 - Kalatoidud on Kesk-Eestis asuva Põhjaka mõisa kokkade seas au sees. Märt Metsallik näitab, kuidas mehises köögis valmib aurutatud kala.
  • 30.07.2014 - Ümarmudil on rannakaluritele tõeliseks probleemiks muutumas. Leppneeme sadamas uurime, mis kala see inetu väljanägemisega mudil on ja mis temaga ette võtta.
  • 28.09.2013 - Kolga lahe ääres näitab kutseline kalur Lauri Laurent, kuidas merest kala kätte saada.
  • 04.05.2013 - Sätime koos kaluritega korda püügivahendid, tõrvame paate ja uurime, kuidas rannarahval edeneb jääräime püük peale pikaleveninud talve. Külastame ka teiste rannakülade tublisid inimesi, kes kalapüügi kõrval panustavad ka põllumajandusse.
• Mehed ja mõrrad (ETV 2015)
  Saatejuhid Anatoli Tafitšuk ja Sten Teppan asuvad uurima, kuidas läheb rannakaluritel. Meie rannajoonel kohtab visiooniga noori ja väsinud taate ning külasid, kus arendatakse kalatööstust ja turismi. Päris kindel on aga see, et Eestis on võimalik saada värsket kala.
  
  • 15.08.2015 - Sarja viimases osas uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Virumaa kalurid.
  • 07.08.2015 - Uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Peipsi kalurid.
  • 31.07.2015 - Uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Võrtsjärve kalurid.
  • 24.07.2015 - Uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Pärnumaa kalurid.
  • 17.07.2015 - Uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Saaremaa kalurid.
  • 03.07.2015 - Uurime ja vaatame, kuidas elavad ning millega tegelevad Hiiumaa kalurid..
  • 26.06.2015 - Meie rannajoonel kohtab visiooniga noori ja väsinud taate ning külasid, kus arendatakse kalatööstust ja turismi. Päris kindel on aga see, et Eestis on võimalik saada värsket kala. Vaatame, kuidas elavad ja millega tegelevad Läänemaa kalurid.
  • 19.06.2015 - Esimene saade kaheksaosalisest sarjast uurib ja vaatab, kuidas elavad ning millega tegelevad Harjumaa kalurid.
• Meretöö (Eesti Telefilm 1982)
  Ülo Tuuliku mõtisklusi Nasva kalurikülas Saaremaal
• Merevaade
  Saatesarjas heidetakse pilk merele. Meresõit on läbi aegade olnud tõsine ettevõtmine. Meremehi tuntakse kui karmi elukutse esindajaid, mis aga ei tähenda, et nende elus ei oleks nalju ja naeru, laulu ja kõikvõimalikke seiklusi.
• Mõistlik või mõttetu
  Keskkonnateemaline saatesari
  • 29.05.2015 - Remo on kirglik harrastuskalamees ja Eneli suurepärane kodukokk, kes mõistab kalast sadat eri rooga valmistada. Kui palju, millist kala... ja kas üldse kala süüa? Kuidas valida poes kala ja mida vältida? Kuidas ja milline kala läheb konservi? Kalaelu mõtestab seekord Toomas Armulik, sõna saab ka ökoloogik PhD Kristjan Piirimäe.
  • 16.02.2013 - Kosmeetikume peetakse tänapäeval üheks peamiseks merevee kvaliteedi riskiks - pudel šampooni mitte ei või, vaid tapabki kalakarja.
• Osoon 
  Saatesarjas otsitakse Eestimaa haruldusi, olgu selleks meie metsad, sood või looma- ja taimeliigid.
  • 26.09.2016 - "Osoon" käis uurimas, kuidas teadlased Võrtsjärvest angerjaid püüavad. Teadlased kasutavad angerjate püüdmiseks "Ruutmõrrasüsteemi". Vaata järgi, mida see endast õige kujutab.
  • 04.04.2016 - Muhumaad Saaremaaga ühendav Väikese väina tamm ehitati 120 aastat tagasi. Juba mõni aasta hiljem kurtsid kalurid kalavarude vähenemise üle väinas, põhjuseks tammiavade puudumisest tingitud vee vilets läbivool. Aastatega on Väikese väina ökoloogiline seisund üha halvenenud - väin kasvab roogu, setted kuhjuvad, kalad ei pääse kevadisel rändeajal liikuma ja mõnede liikide elupaigad on ohus. Kas tulevikus saame rääkida Väikesest väinast kui terviklikust veekogust?
  • 29.02.2016 - Pärnumaa servas Tammekäära talus on angerjakasvatus rajatud kindlale alusele, perepoeg Tiidu diplomitöö teemaks Eesti maaülikoolis oli "Angerjakasvatuse tehnoloogia".
  • 25.01.2016 - Viimastel aastatel on kalateadlaste mureks olnud kalade vaba liikumine jõgedes. Uurime, kas ja kuidas kalad kasutavad vooluveekogude paisutuste juurde ehitatud kalateid.
  • 11.01.2016 - Võõrliigid, ümarmudil ja rändkarp, tunnevad end Eesti rannikuvetes väga hästi ning nad on muutunud ohuks kohalikele liikidele.
  • 14.12.2015 - Sajand tagasi oli igal väiksemalgi rannakülal oma sadam - kai-äärne tihedalt kaluripaate täis tipitud. Mis nendest sadamatest tänaseks on saanud? Eesti Meremuuseumi töötajad uurisid Lääne-Eesti sadamate saatust.
  • 22.12.2014 - Kesk-Euroopa maastikke on inimene aegade jooksul nii palju muutnud, et siinsete veekogude kalastik püsib suuresti tänu kalakasvatusele. Tänapäeva kalakasvatus toimub pidevas koostöös bioloogide ja geneetikutega. "Osoon" käis teadlaste tööd uurimas Tšehhimaal Cecke Budejovices asuvas geenikeskuses.
  • 01.12.2014 - Eestis on ainult üks Põhja-Eesti jõgi, kus on säilinud ebapärlikarbi asurkond. Nüüd on koprad selle jõe vallutanud ja karpide elu ohus. Inimene tuleb ebapärlikarbile appi ja püüab ta elupaiga taastada.
  • 24.11.2014 - Sander käis kaluritega Peipsil traalimas.
  • 10.11.2014 - Sügisel, lõhe kudemisajaks kuulutatakse välja "lõherahu", et marjast pakatavad emaskalad jõuaksid kudealadele. Kahjuks lõpeb mõne kala teekond marjanoolija võrgus. Käisime inspektoritega "lõherahu" rikkujaid püüdmas.
  • 03.11.2014 - Põlula kalakasvatus on juba aastaid Eesti jõgedesse lõhet asustanud. Kui palju nendest kaladest pärast mereelu oma kodujõkke tagasi tuleb? Kui siiani otsiti vastust kaluritelt, siis nüüd on Pirita jõel kalaloendur, kus iga mööduv kala saab registreeritud.
  • 27.10.2014 - Lõhe veedab suurema osa oma elust meres, kudema tuleb aga oma kodujõkke. Inimtegevuse tulemusena ei ole paljudes jõgedes enam lõhele sobilikke kudemispaiku, nii on hävinud lõhe looduslik populatsioon. Põlula kalakasvatus on juba aastaid asustanud kunagistesse lõhejõgedesse kasvatuse kasvatatud kalu. Sellel aastal saab Põlula lõhede koduks Pärnu jõgi.
  • 05.05.2014 - Lindi kalurid peavad au sees traditsioonilist kalapüügiviisi, kasutades kevadisel räimepüügil Jaapanist pärit püünist kakuami, mis toodi Eestisse 1938. aastal Kaug-Idast ja see on kasutusel tänaseni.
  • 31.03.2014 - Angersäga, kelle kodu on Aafrikas, elab mageveekogudes, kus on sooja vähemalt 25 kraadi. Just selline troopiline kliima on Paadi talu kalafarmis Sõmerpalus.
  • 03.03.2014 - Põlula Kalakasvatuskeskus on juba 20 aastat hoolitsenud selle eest, et meie lõhejõgedes ka lõhed elaksid. Praegu on just koorumisaeg. Täna koorunud maimukesed on aasta-kahe pärast valmis alustama oma teekonda jões. Mitte ainult lõhed ei armasta kärestikulisi jõgesid, vaid ka väsimatu kummardaja - vesipapp.
  • 16.12.2013 - Tartu Ülikooli kalauurijad on püüdnud välja selgitada, kuidas Eesti vete kalad elu jooksul rändavad. „Osoon“ läheb teadlastega jääkülmale Matsalu lahele, et värsketele uurimistulemustele täiendavat kinnitust saada.
  • 25.11.2013 - 1996. aastal tabas Muhumaa kalamehi tõeline ehmatus, kui nad leidsid oma kastmõrrast 2,9 meetri pikkuse ja 136 kg kaaluva kala. Tegemist oli atlandi tuuraga, keda praktiliselt Euroopa vetes enam ei ole. Nüüd, 2013 oli „Osoon“ teise suursündmuse tunnistajaks, kui lasti Narva jõkke aastased atlandi tuurad, lootuses, et tosina aasta pärast tulevad nad siia tagasi kudema.
  • 30.09.2013 - "Osooni" suvine purjekaretk lõpeb Manijal, kus Kristo saab kätt proovida nii kalapüügil kui ka lehma lüpsmisel.
  • 15.04.2013 - Milline saatus ootab Läänemere hülgeid? Kas uus jahiseadus kuulutab nad jahiulukiteks või jätab nad endiselt lindpriiks? Hülgejuttu ajame Ivar Jüssi, Mark Soosaare ja Tõnu Traksiga. Kas kalad, kes kogu oma elu nagunii vees elavad, ka vett joovad? Küsime teadlaselt.
  • 01.04.2013 - Alustame uue rubriigiga - Teadlane vastab. Kummutame müüte ja otsime vastuseid lihtsatele küsimustele. Kas haugi mälu on ikka kuus sekundit pikk? Tumm kui kala - tõde või vale?
  • 18.02.2013 - Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased jälgivad pidevalt Võrtsjärve tervislikku seisundit. Regulaarse seire käigus võetakse vee- ja planktoniproove ning kontrollpüükidega uuritakse kalade seisundit järves. "Osoon" teeb teadlastega kaasa ühe seirepäeva.
• Projekt EI: Kalatööstus (ETV 2006)
  Kalapüük ja -töötlemine kipub Eestis hääbuvaks majandusharuks muutuma. Ehk päästab rahvuskala? Kalasöömine pidavat inimese targaks tegema.
• Rohke kalatuur (ETV 2015)
  Inimene on kala ära kodustanud ja kasvatab teda nagu teisi koduloomi, näiteks sigu. Kirglik kalamees Rohke Debelak võtab ette ühe mõnusa suvise retke kalakasvatustesse.
  
  • 07.11.2015 - Rohke kalatuur lõpeb Varblas, kus uurime, kuidas kasvatatakse aristokraatlikku kala - tuura. Tuur on meie oma kala, peamiseks tuura-jõeks on ikka olnud Narva jõgi. Ajaloolased väidavad, et 1385. aastast olid Narva pitsatil linna sümboliks tuura kalad. Ja õndsal rootsi ajal maksnud Narva linn kõik oma maksud Rootsi kuningale tuura kalas. Järelikult on väga väärt kala.
  • 31.10.2015 - Et tõelist hõrgutist, Salvelinus alpinust püüda, tuleks sõita polaarjoone taha – Islandile, Gröönimaale, Teravmägedele või Fääri saartele, heal juhul piisab ka Rootsist või Soomest. Gaute Kivistik aga võtab ette kalatuuri hoopis Äntu järvede äärde. Sealsed külmad allikad hoiavad järvede veetemperatuuri isegi suvel madalamal kui 12 kraadi, mis sobib suurepäraselt maitsva lõhelise – paalia kasvatamiseks.
  • 24.10.2015 - Üks kala on nii kuulus, et teda on kujutatud isegi kirjamargil! Ja mitte ühe riigi, vaid koguni nelja riigi - Namiibia, Zimbabve, Etioopia ja Kuuba margil. Lisaks oskab see vahva vunts ka kuival maal roomata, peita end mutta ja krooksuda nagu konn. See kala on Clarias gariepinus ehk angersäga. Just sellist kala kasvatab perekond Leok Võrumaal, Sõmerpalu vallas, Paadi talus.
  • 17.10.2015 - Karpkala, Cyprimus carpio, on pärit Aasiast, kelle vanad roomlased Hiinast kunagi Euroopasse tõid. Suuresti tänu hiinlastele kasvatatakse ja süüakse karpkala kogu maailmas aastas kokku umbes 3 miljonit tonni! Karpkala kasvatatakse ka Eestis.
  • 10.10.2015 - Paljud kindlasti mäletavad, et angerjas oli nõuka-ajal vaid suurte sakste kala. Isegi Ülemiste järvel oli oma plaan, kui palju angerjat tuli seal parteiladviku jaoks kasvatada. Lihtsurelik sai angerjat maitsta mõnikord harva, näiteks valimiste päeval kohaliku rahvamaja puhvetis.
  • 26.09.2015 - Esimene teadaolev vähiretsept pärineb keiser Augustuse ajast – tol ajal oli vähk ülikute luksustoit. Tänapäevalgi on vähisöömine suuresti rituaal, vähipeod Soomes ja Rootsis on sageli vägevamad kui jõulud. Eesti on üks viimaseid riike Euroopas, kus võib loodusest leida kodumaist jõevähki - Astacus astacust.
  • 19.09.2015 - Vikerforelli kasvatatakse Eestis kõige enam ja järelikult ka süüakse teiste kalaliikidega võrreldes palju rohkem. Teadaolevalt tõi vikerforelli Eestisse keegi Tsaari-Venemaa aadlik juba aastal 1896. Aga vikerforelli kodumaa on tegelikult Põhja-Ameerika. Oma nime sai ta sealsetes jõgedes elavate kalade värvikirevuse järgi.
  • 12.09.2015 - Tuur algab Härjanurmes, kus tehakse algust Euroopa säga kasvatamisega, mis oli alles kümme aastat tagasi Punasesse raamatusse kantud kui ohustatud liik. Toitu aitavad valmistada kalakasvatajad, tippkokad, kohalikud kokad, muusikud jne.
• Sadam otsib meremeest 
  Lustlik suvine meresaade, mis tõestab, et igas sadamas on lisaks ühele eestlasele veel ka vähemalt üks ukrainlane. Meresaate purjedesse puhuvad tuult kartmatud maarotid Urmas Vaino ja Anatoli Tafitšuk.
  • ETV 2010 - Anatoli ja Urmas ristlevad Viinistu piiritusekuningate radadel ja uurivad Mohni saart.
  • ETV 2010 - Merehuvilised maarotid Vaino ja Tafitšuk seilavad Hiiumaa vetes ning kannavad maakaardile Kalana sadama ja Kõpu poolsaare.
  • ETV 2010 - Urmas Vaino ja Anatoli Tafitšuk seiklevad Hiiumaal. Uljas telelaevuke randub Kõrgessaare sadamas.
• Üks tegu (ETV 2007) (ETV eetris 16.10.2012)
  Vanal ajal oli kala inimestele leivakõrvaseks, nüüd on aga kalalkäik omamoodi pagemine - inimesele on aeg-ajalt üksiolemist vaja. Infot on nii palju, et inimene oma hingega kaob sinna vahele ära. Ja siis minnaksegi kalale, kus on mõtetel võimalus rahulikult kulgeda.
• Õpiõu - Hiiumaa (ETV 2006)
  Koos saatekülalise Rein Raudsepaga uuritakse, mis peitub kalade sees.
• 2020: Läänemeri - elu või surm? (ETV eetris 13.06.2010)
  Tihti võib kuulda väiteid, justkui oleks Läänemeri üks maailma kõige saastunum meri. On see tõesti nii? Me ju ometi sööme siit püütud kala ja käime randades suplemas.