Tsiteeritud kogumikust Eesti Statistika. Ettevõtlus.
Tallinn 2011
Ilmus 27.06.2011
lk-d 3, 25, 27, 32, 37-38, 42-43, 70-72, 76, 83, 88, 168, 170, 172, 174, 178, 180, 182, 184, 186, 188, 190
Kogumik esitab ettevõtluse 2005.–2010. aasta majandusolukorda iseloomustavaid andmeid.
Kogumik annab ülevaate äriühingute majandustegevusest teemade ja tegevusalade kaupa ning ettevõtlussektori rollist sisemajanduse koguprodukti loomisel. Analüüsitakse kontsernide olemust ja arengut, Eesti kaubavahetust teiste riikidega, infotehnoloogia kasutamist ning teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris.
Käsitletavasse perioodi, aastaisse 2005–2010, mahuvad nii intensiivse majanduskasvu kui ka majanduskriisi aastad, aga samuti esimesed märgid kriisi selgroo murdumisest.
INFOTEHNOLOOGIA
Arvutit ja internetti kasutavad peaaegu kõik vähemalt kümne hõivatuga ettevõtted. Üksikud ettevõtted, kes saavad läbi arvutita, kasutavad asjaajamiseks ja aruandluseks enamasti raamatupidamisfirmade teenuseid või tegeleb sellega emafirma.
Internetiühenduse levik
Internetiühenduse puhul on oluline selle kiirus. Kitsasribaühendust kasutades luuakse internetiühendus teenusepakkuja sissehelistamiskeskuse numbrile helistades. Kasutades selleks telefoniliini, hõivab see liini ja interneti kasutamise ajal helistada ei saa. ISDN-ühendus võimaldab aga samal ajal ka helistada. Lairibaühendus (nt DSL Digital Subscriber Line'i tüüpi ühendused, internetiühendus kaabelmodemi kaudu) on kitsasribaühendusest oluliselt kiirem. Üht kaablit mööda edastatakse samal ajal mitu signaali. DSL-tehnoloogia (nt ADSL) puhul kasutatakse andmeedastuseks telefoniliine.
Tabel 1. Interneti püsiühendusega ettevõtted tegevusala järgi, 2006-2010 (protsenti)
| Tegevusala | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 70 | 80 | 80 | 86 | 89 |
2010. aasta jaanuaris oli kümnest ettevõttest üheksal interneti püsiühendus.
Infotehnoloogiliste rakenduste kasutamine
Seitsmel Eesti ettevõttel kümnest oli 2010. aasta jaanuaris veebisait, millel tutvustatakse peamiselt oma tooteid ja teenuseid. Sellega on Eesti Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Sagedamini omasid veebilehte suuremad ettevõtted. Kõige rohkem oli veebilehega ettevõtteid haridus- ning finants- ja kindlustusvaldkonnas. Kõige vähem oli veebilehega ettevõtteid põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal - vaid viiendikul neist.
Tabel 3. Veebilehega ettevõtted tegevusala järgi, 2006-2010 (protsenti)
| Tegevusala | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 17 | 22 | 19 | 18 | 20 |
Euroopa Liidu riikide eksport ja import
Eesti eksport kasvas 2010. aastal EL-i riikide seas kõige kiiremini. 2010. aastal kasvas eksport EL-is 18% ja import 19% võrreldes 2009. aastaga. Eksport suurenes kõikides EL-i liikmesriikides v.a Luksemburg, kus see 2% langes. Suurim ekspordi kasv oli Eestis (35%), Leedus ja Bulgaarias (mõlemas 33%). Import kasvas samuti kõikides liikmesriikides v.a Kreekas, kus see koguni kahanes 21%. Import kasvas kõige rohkem Leedus (34%), Rootsis (30%) ning Eestis (27%).
Eksport ja import ettevõtete tegevusala järgi
Eesti 2010. aasta eksport ületas ka siiani kõrgeima ehk 2008. aasta taseme. Sisenõudluse taastumine Eestis ja naaberriikides suurendas 2010. aastal nii Eesti eksporti kui ka importi. See omakorda on avaldanud mõju Eesti kiiremale väljumisele ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist.
Tabel 2. Eksport kaubagrupi järgi, 2009-2010 (miljonit eurot)
| Kaubajaotis ja -grupp KN-i* järgi | 2009 | 2010 | Muutus, % |
| I JAOTIS KOKKU | 233,3 | 320,2 | 37 |
| 01 Elusloomad | 33,2 | 30,6 | -8 |
| 02 Liha ja söödav rups | 28,9 | 38,0 | 31 |
| 03 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud | 74,0 | 104,5 | 41 |
| 04 Piim ja piimatooted, linnumunad, naturaalne mesi | 96,3 | 146,2 | 52 |
| 05 Mujal nimetamata loomsed tooted | 0,9 | 0,9 |
0 |
* - KN - kombineeritud nomenklatuur, mis on kaupade klassifitseerimise aluseks. Kasutusel alates 2004. aastast.
Tabel 3. Import kaubagrupi järgi, 2009-2010 (miljonit eurot)
| Kaubajaotis ja -grupp KN-i järgi | 2009 | 2010 | Muutus, % |
| I JAOTIS KOKKU | 164,5 | 197,0 | 20 |
| 01 Elusloomad | 1,5 | 1,2 | -20 |
| 02 Liha ja söödav rups | 72,1 | 82,8 | 15 |
| 03 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud | 47,9 | 54,9 | 15 |
| 04 Piim ja piimatooted, linnumunad, naturaalne mesi | 39,9 | 54,8 | 37 |
| 05 Mujal nimetamata loomsed tooted | 3,1 | 3,3 |
6 |
KALAPÜÜK
Kalandus hõlmab kalapüüki avamerel ja sisevetel, merevetikate kogumist, kalakasvatust ning kalakasvatust teenindavaid tegevusalasid.
Kalandusettevõtete müügitulu oli 2009. aastal 38 miljonit eurot ehk 32% vähem kui eelmisel aastal. Kalandusettevõtted andsid 0,2% ettevõtete lisandväärtusest.
Tabel 1G. Ettevõtted kokku
Müügitulu tegevusala järgi, 2005-2009 (lk 170)
| Tegevusala | Müügitulu, tuhat eurot | ||||
| 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 764 978 | 714 181 | 911 345 | 1 020 720 | 749 248 |
|
* kalapüük ja vesiviljelus |
44 189 | 51 935 | 51 152 | 56 065 | 38 378 |
2009. aastal tegutses Eestis 86 kalandusettevõtet (1 enam kui aasta varem) ehk 0,2% ettevõtete arvust. 95% kalandusettevõtetest oli alla 20 töötajaga.
Tabel 1E. Ettevõtted kokku
Ettevõtete arv tegevusala järgi, 2005-2009 (lk 168)
| Tegevusala | Ettevõtete arv | ||||
| 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1 474 | 1 462 | 1 593 | 1 799 | 1 863 |
|
* kalapüük ja vesiviljelus |
121 | 112 | 97 | 85 | 86 |
Kalandusettevõtetes sai 2009. aastal tööd 486 inimest ehk 0,1% ettevõtluses hõivatutest. Eelmise aastaga võrreldes vähenes töötajate arv 184 võrra. Keskmiselt oli kalandusettevõttes 6 töötajat.
Tulud, kulud ja kasum
Kalandusettevõtete müügitulu oli 2009. aastal 38 miljonit eurot ehk 0,1% kõigi ettevõtete müügitulust. Müügitulu vähenes 2008. aastaga võrreldes 32%. Keskmine müügitulu ühe töötaja kohta vähenes 84 000 eurost 2008. aastal 79 000 euroni 2009. aastal, ettevõtte kohta vähenes see 660 000 eurost 446 000 euroni. Värske ja külmutatud kala ning kreveti müük andis müügitulust 84% ning ettevõttes töödeldud kalasaaduste müük 12%.
Tabel 1S. Ettevõtted kokku
Tootlikkusnäitajad müügitulu alusel tegevusalade kaupa, 2008, 2009 (lk 186)
| Tegevusala | Tööviljakus hõivatu kohta, tuhat eurot |
Tunnitootlikkus, eurot | ||
| 2008 | 2009 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 67,2 | 53,4 | 37,9 | 30,8 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 83,7 | 79,0 | 52,3 | 45,9 |
Realiseeritavate saaduste ja teenuste tootmise kulud olid 2009. aastal 36 miljonit eurot ehk 25% väiksemad kui 2008. aastal. Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste kulu oli kõigist kuludest 17%, materjalide, ostetud toodete ja pooltoodete kulu 31%, elektri-, kütuse- ja energiakulu 17% ja tööjõukulu 14%.
2009. aastal oli kalandusettevõtte töötaja keskmine palgakulu kuus 653 eurot, mis oli 96% kõigi ettevõtete töötajate keskmisest kuupalgast. Ettevõtted lõpetasid 2009. aasta 2,6 miljoni eurose puhaskasumiga (2008. aastal puhaskasum 6,8 miljonit eurot), mis annab käibe puhasrentaabluseks 7%.
Vara, kohustused ja omakapital
2009. aasta lõpus oli kalandusettevõtete bilansimaht 61 miljonit eurot ning jäi aasta algusega võrreldes samaks, sellest põhivara maht suurenes 11% ja käibevara maht vähenes 15%. Varud vähenesid 25%. Tooraine ja materjalide varud vähenesid 15%, valmistoodangu varud 46% ning ettemaksed varude eest 76%. Lõpetamata toodangu varud suurenesid 40%, müügiks ostetud kaupade varud suurenesid kolm korda.
Bilansi kohustuste ja omakapitali poolel suurenes omakapitali osatähtsus 2009. aasta jooksul 4%: 2009. aasta lõpus hõlmas omakapital 37%, aasta algul 33%. Kohustuste osatähtsus vähenes 6%: 2009. aasta lõpus oli kalandusettevõtteil kohustusi 38 miljoni euro eest, sellest lühiajalisi 22 miljonit. Maksevõimekordaja oli 2009. aastal 0,9.
Investeeringud
2009. aastal investeerisid kalandusettevõtted põhivarasse 5 miljonit eurot, mis on 0,2% kõigi ettevõtete investeeringutest. Kalandusele omaselt kulus investeeringutest 48% püügilaevade ja paatide soetamiseks, 20% masinatele ja inventarile (võrkudele). Hoonetesse ja rajatistesse suunati 28% investeeringutest.
TÖÖTLEV TÖÖSTUS
Aastatel 2000–2007 püsis Eesti töötleva tööstuse toodang stabiilses 10% lähedases kasvutrendis. Alates 2008. aasta teisest poolest hakkas tootmismaht kiirelt langema ning 2009. aastal jõudis tööstus sügavasse kriisi. 2008. aasta siseturu langusele lisandus 2009. aastal maailma negatiivsetest majandusarengutest tingitud välisturgude nõudluse vähenemine. Kuigi töötlev tööstus tegi kriisiaastatel läbi suure languse, hakkas toodang 2010. aasta alguses eksportiva sektori toel taas kiirelt kasvama.
Toiduainetööstus
Toiduainetööstuse allharudest on kalatööstus ainus, kus üle kolmveerandi müügist on suunatud välisturule. Ekspordi osatähtsus on viie aasta jooksul püsinud suur. Mitteresidentidele müüdi 2009. aastal toodangut 77 miljonit euro eest. Kui varasematel aastatel eksporditi põhiliselt kalakonserve, siis viimastel aastatel on oluliselt kasvanud kalatoodete eksport. Konservide osatähtsus ekspordis oli tühine.
Palgakulu töötaja kohta oli keskmiselt 8000 eurot ja oli jäänud 2008. aasta tasemele. Suurim oli palgakulu töötaja kohta piimatööstuses – 9000 eurot, väikseim kalatööstuses – 6000 eurot.
EHITUS
Majanduslangusest põhjustatud vähene nõudlus kinnisvara- ja ehitussektoris muutis ehitusturu olukorra keeruliseks. Ehitusmahtude vähenemine suurendas konkurentsi ja tõi kaasa ehitushindade odavnemise. Kulude kokkuhoiuks olid ettevõtted sunnitud tööjõuressursse vähendama. Ehitussektori langus tulenes hoonete ehitusmahtude vähenemisest, rajatiste ehitus toimis avaliku sektori tellimuste toel.
Ehitisregistri andmetel lubati 2010. aastal kasutusse 815 mitteeluhoonet kokku 425 400-ruutmeetrise kasuliku pinnaga. 2009. aastaga võrreldes vähenes mitteeluhoonetele väljastatud kasutuslubade arv 15%, kuid kasulik pind oli ligi poole väiksem. 2010. aastal valmis rohkem uusi põllu-, kala-, jahi- ja metsamajandus- ning kaubandus- ja toitlustushooneid.
TABELID
Tabel 1I. Ettevõtted kokku
Lisandväärtus tegevusala järgi, 2005-2009 (lk 172)
| Tegevusala | Lisandväärtus, tuhat eurot | ||||
| 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 220 029 | 223 660 | 358 091 | 302 482 | 252 710 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 11 886 | 15 612 | 17 084 | 20 850 | 13 570 |
Tabel 1K. Ettevõtted kokku
Vara tegevusala järgi, 2005-2009 (lk 174)
| Tegevusala | Vara, tuhat eurot | ||||
| 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
851 670 |
980 743 | 1 270 885 | 1 449 908 | 1 424 192 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 53 679 | 62 816 | 70 900 | 93 466 | 61 128 |
Tabel 1N. Ettevõtted kokku
Ettevõtted müügitulu järgi tegevusalade kaupa, 2009 (lk 178)
| Tegevusala | Kokku | Alla 100 000 € | 100 000-999 999 € |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1 863 | 1 108 | 628 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 86 | 51 | 30 |
Tabel 1O. Ettevõtted kokku
Ettevõtted puhaskasumi (-kahjumi) järgi tegevusalade kaupa, 2009 (lk 180)
| Tegevusala | Kokku | Kahjum üle 10 000 € |
Kahjum kuni 10 000 € |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1 863 | 374 | 286 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 86 | 3 | 19 |
Tabel 1P. Ettevõtted kokku
Ettevõtted bilansimahu järgi tegevusalade kaupa, 2009 (lk 182)
| Tegevusala | Kokku | Alla 5 000 € | 5 000 - 9 999 € |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1 863 | 91 | 83 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 86 | 19 | 5 |
Tabel 1R. Ettevõtted kokku
Ettevõtted põhikapitali järgi tegevusalade kaupa, 2009 (lk 184)
| Tegevusala | Kokku | Alla 2 556 € | 2 556 € (40 000 kr) |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1 863 | 60 | 874 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 86 | 12 | 37 |
Tabel 1T. Ettevõtted kokku
Tootlikkusnäitajad lisandväärtuse alusel tegevusalade kaupa, 2008, 2009 (lk 188)
| Tegevusala | Tööviljakus hõivatu kohta, tuhat eurot |
Tunnitootlikkus, eurot | ||
| 2008 | 2009 | 2008 | 2009 | |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 19,9 | 18,0 | 11,2 | 10,4 |
| * kalapüük ja vesiviljelus | 31,1 | 27,9 | 19,4 |
16,2 |
Kogumikus esitatud andmed on kogutud statistiliste aruannetega "Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne EKOMAR", "Põllumajandus-, jahindus-, metsamajandus- ja kalandusäriühingute majandusnäitajad", "Tööstustooted", "Teadus- ja arendustegevus (ettevõttes)", "Infotehnoloogia ettevõttes", "Majandusüksuste statistiline andmebaas", "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus", Intrastat. Krediidi- ja kindlustusettevõtete andmete esitamisel on kasutatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Eesti Liisingühingute Liidu andmeid, samuti andmeid veebilehelt www.pensionikeskus.ee. Füüsilisest isikust ettevõtjate andmed on saadud Maksu- ja Tolliametilt.
