Teabekeskus on esindatud kalandusõpitubadega 18. juulil algusega kell 10 Jõgevamaal Kasepääl toimuval Rääbisefestivalil.

 

Kalateadmisi jagavad Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi ja Tartu loodusmaja juhendajad, kalakulinaaria ammendamatuid võimalusi tutvustab Urpo Reinthal kohvikust YliCool. Osalema on oodatud nii väiksed kui ka suured kalandushuvilised.

Lisateave õpitubadest See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., koolitusspetsialist Ave Menets

Programmi ja ajakava festivali facebookist.

 

 

Teabekeskuse õpitoad saavad teoks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel ning on osalejatele TASUTA.

 

 

Related Articles

Tegemiste kategooria

Tegemised & Esitlusmaterjalid

2020

  • Koolitus "Toimiv kommunikatsioon" 11.03.2020

Teemat avas praktik ja valdkonna õppejõud Mart Soonik MSMediast.
Teemakäsitlus hõlmas nii sektorisisest (kalurkond, algatusrühmade liikmed, samatasandi kolleegid) kui ka -välist teabeedastust ning toimivat teavituskanalite valikut.

Koolituse teabematerjalid leiate SIIT.

_________________________________________________________________________________________

  • Teabekeskuse tellimusel valminud kalandusuuringute tulemuste tutvustamine 04.02.2020 Keskkonnaministeeriumi saalis

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud uuringute

„Sügiskuderäime püügi- ja realiseerimispotentsiaali uuringu lõpparuanne“ (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2019), Kokkuvõte ja esitlusslaidid - Timo Arula

„Hõbeangerja ränne Narva jõel ning Narva Hüdroelektrijaama turbiinide läbitavus“ (Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, 2019), Kokkuvõte ja esitlusslaidid - Priit Bernotas
 ja
„Meriforelli saakide päritoluline struktuur Eesti rannikumeres“ (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2019)
Kokkuvõte ja esiltusslaidid - Mehis Rohtla

tulemusi tutvustasid uuringute kaasautorid Timo Arula (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut), Priit Bernotas (Eesti Maaülikool) ja Mehis Rohtla (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut).

_________________________________________________________________________________________

  • Koolitus “Kalatoodete tootearendus antioksüdantsete ja antimikroobsete maitseainetega” 23.01.2020 Mereakadeemia laboris 

Teabekeskus kutsus Harjumaa rannakalurid Mereakadeemia laborisse kalasäilikuid valmistama, tooteid harjumuspärasest erineval moel maitsestades. Tootearendusele suunatud koolitust juhendasid Loreida Timberg, PhD ja Annmarii Hakkaja.

Koolituse teabematerjalid on leitavad SIIT.

Lisateave koolitusest


________________________________________________________________________________________

  • Looduslike vahenditega kalanahkade parkimise õpituba Hiiumaal Kassaris
    15.–16. jaanuaril

Teabekeskus kutsus 15. ja 16. jaanuaril Hiiumaa rannakalurid ja nende pereliikmed kalanahku parkima. Varasemalt on parkimisega kätt harjutanud Harju- ja Virumaa rannarahvas.

Nüüdki tehti kogu parkimisprotsess kahe päeva vältel ise läbi. Parkimisjuhiseid jagas taas Ossi Kumpulainen Soomest, kel 20-aastane kogemus pea 50 erineva kalaliigi nahkade töötlemisel. Aastate vältel väljakujunenud lemmikutest – luts, lõhe, haug ja koha – said meie kalurid kätt proovida kolme viimatimainitu naha parkimisega.

Loe lisaks

________________________________________________________________________________________

  • Kalanduse algatusrühmade talveseminar 9.-10. jaanuaril Ida-Virumaal

Tavaks kujunenud koostööseminaril võeti kokku kaheksa kalanduspiirkonna lõppenud aasta tegemised, andes ülevaate nii edukogemustest kui ka kitsaskohtadest, ning tutvuti algatusrühmade ja teabekeskuse tegevuskava ja arengusuundadega aastal 2020 ja edasiselt.

Seminari teabematerjalid on leitavad allolevatelt linkidelt.

 ___________________________________________________________________________________________________________________

2019


________________________________________________________________________________________

  •  Kalakasvatajate õppereis Ungari Vabariiki 4.11.–10.11.2019

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Ungari kalakasvandustes kasutatavate seadmete ja tehnoloogiatega, kasvatatavate kalaliikidega (karpkala, aafrika angersäga, säga, koha, vikerforell, taimtoidulised kalad), vahetada kogemusi ning leida võimalikke koostööpartnereid.

Õppereisil osalesid kalakasvatajad, kalateadlased, kalanduse teabekeskuse esindajad.

Viide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1350

Kokkuvõte on leitav siit

 

  • Kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud punavetika- ja vetikaekstraktiuuringute tulemuste tutvustamine 15. oktoobril Tallinna Ülikoolis

Viide antud sündmusele ja tutvustatavad uuringud: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1343

Esitlused on leitavad allolevatelt linkidelt:

  • Kodumaise kasvanduskala nädal kutseõppeasutustes Eesti toidu kuul

23.-27. septembrini valmistasid kümme peakokka Eesti toidu kuu raames koos kutseõppeasutuste kokanduseriala õpilastega eestimaisest kalast maitsvaid roogasid.
Kalanädal viis kokku  praegused ja tulevased peakokad, tutvustades neile värsket ja heade maitseomadustega kodumaist kasvanduskala. Koostegemises valmis pea poolest tonnist kalast ligi 1500 portsjonit hõrgutisi.

Ajakava ning menüüks saanud kalaliigid on leitavad SIIN.

Kalanädala kajastusi:
Põllumajandus.ee: Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis
Saarte Hääl: Tippkokk vaaritas ühes ametikooli õpilastega
Sakala: Pealinna peakokad kokkavad Viljandimaa kutsekoolides
Pärnu Postimees: Galerii: koos peakokaga valmistatud karpkalatakod kadusid nagu mutiauku
Maaeluministeerium: Kalanädalal valmistati toitu ligi poolest tonnist kalast
Õpetajate Leht: Galerii: Kalaroad valmisid peakokkade juhendamisel

Kodumaist kasvanduskala tutvustav nädal sai teoks neljandat korda. Meenutusi toimunust:


________________________________________________________________________________________

  •  Gümnasistid said kaluritarkust

Teabekeskus viis septembris Viljandi ja Hiiumaa gümnaasiumide abituriendid kokku kalurite ja kaladega.

Viljandi Gümnaasiumi loodussuuna noored tutvusid Pärnus teabekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni kalakaitse tegemistega ning käisid Vana-Sauga sadamas kalurikutsest aimu saamas. Mitmenda põlve kalur Tarmo Luks rääkis enda ametist kui elustiilist, tuues „juuretasandil“ välja kõik kaluriametiga alustamiseks vajaliku: püügiõigusest ja -vahenditest nõutavate alusteadmiste ja kutseeksamini.

Loe lisaks SIIT.

Vaata pilte
________________________________________________________________________________________

 

  • Kalakoolitajate koostööseminar 13.–14. augustil Pärnumaal Reius

Seminaril osalesid lastele ja noortele suunatud kalandusõpitubade ja -laagrite korraldajad üle Eesti, vahetamaks häid algatusi ning toimivaid uudseid lähenemisi laste ja noorte kalatundmise ja -tarbimise edendamiseks.

Koostööseminari teabematerjjalid on leitavad allolevatelt linkidelt:

Seminari teemad ja ajakava on leitavad lingil  http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1308


________________________________________________________________________________________

 

  • Teabepäev Hiiumaa siiavarudest 30. juulil Hiiumaal Kärdlas

Teabepäeva materjalid on leitavad allolevatelt linkidelt:


________________________________________________________________________________________

 

  • Kalanduse algatusrühmade suveseminar 2.–3. juulil Harjumaal Ristna sadamas

Suveseminari teabematerjalid on leitavad allolevatelt linkidelt:


________________________________________________________________________________________

  • Läänemere III kalandusfoorum 15. mail Tallinnas

Foorumi keskmes olid rannakalanduse arengud ja tulevikuvaated (programm on leitav SIIT).

Teabematerjalid on leitavad allolevatelt linkidelt (The Forum Presentations are available as below):

Foorumi videod on YouTube´i esitusloendina leitavad SIIN.

Kalandusfoorum sai teoks kalanduse teabekeskuse, Eesti kalanduspiirkondade,
Eesti Kalurite Liidu ja Eesti Kalaliidu koostöös. Korraldust rahastas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
________________________________________________________________________________________

  • Rahvusvaheline seminar magevee-vesiviljeluse teadustöö prioriteetidest 8. mail Tartus

(International workshop on freshwater aquaculture research priorities in Europe, Tartu, Estonia, 8-9 May 2019)

Viide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1309

Esitlused (presentations):

• Aquaculture research within the context of bioeconomy (Béla Halasi-Kovács, NARIC Research Institute for Fisheries and Aquaculture, Hungary)
• The BIOEAST Initiative (Helena Pärenson, Ministry of Rural Affairs, Estonia)
• Freshwater aquaculture in the EU and its research agenda (Laszlo Varadi, NACEE, Hungary)
• The SCAR-Fish prioritization exercise and the freshwater aquaculture research priorities (Peter Lengyel, Ministry of Agriculture, Hungary)

• Short presentations and case-studies on the main directions and priorities of freshwater aquaculture research in different countries)
  - Belgium
  - Croatia
  - Czech
  - Estonia
  - Finland
  - Germany
  - Hungary
  - Latvia
  - Poland
________________________________________________________________________________________

  • Kolmas üle-eestiline avatud kalasadamate päev 27.04.2019

27. aprillil sai Maaeluministeeriumi ja kalanduse teabekeskuse koostöös teoks kolmas
üle-eestiline avatud kalasadamate päev, mille jooksul tutvustasid kalandust ja kalasadamate igapäevaelu 22 sadamat üle Eesti.
Seekordne avaüritus toimus Dirhami sadamas, kus astus üles ka ansambel Winny Puhh.
Kalasadamate päeval osales ligi 28 000 huvilist.

Osalenud sadamad, asukohad ja programmid
Avatud kalasadamate päev facebookis

Vaata järele Reporterist: 22 sadamat üle Eesti tähistas avatud kalasadamate päeva
Galerii: kalasadamate päev pakkus lähivaate sadamate siseellu
Galerii: avatud kalasadamate päev Topul
VIDEO: avatud kalasadamate päev Nasval
Fotod: avatud kalasadamate päev Tärkna sadamas
Fotod: avatud kalasadamate päev Varnjas
Fotod: avatud kalasadamate päev Toila kalasadamas

________________________________________________________________________________________

  • Teabepäev Soome rannakalanduse hetkeseisust ja tulevikuvaatest 28. veebruaril Kuressaares. Ülevaade Läänemere hülge- ja kormoraniprojektidest

Soome rannakalandust tutvustasid Lõuna-Soome kalanduse algatusrühma tegevjuht Esko Taanila (ka Läänemere hülge- ja kormoraniprojekti koordinaator) ja Soome lahe kalur Mikael Lindholm. 

Teabematerjalid on leitavad allolevatel linkidel:

• Kutseline kalapüük Soomes
• Hallhüljeste olukorrast Soomes
• Hülge- ja kormoranikahjude kaardistamisest Läänemeres
• Hülgetõrjeprojektidest rannakalanduses
________________________________________________________________________________________

 

  • Teabepäev kalakasvatajatele Veterinaar- ja Toiduametis 14. veebruaril Tallinnas

Viide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1282

Teabematerjalid on leitavad allolevatelt linkidelt:

Nõuded kalandustoodete tootmisel
Tarbija teavitamise nõuded (vesiviljelustoodete märgistamise erinõuded)
Toidualase teabe esitamise üldised nõuded
Nõuded eluskalaga kauplemisel liikmesriikide vahel
Kalade haiguste seirest üldiselt
________________________________________________________________________________________

 

  • Koolitus "Kaasaegne teabehaldus" 22.-23. jaanuaril Tartus  

Lektor Janne Kerdo jagas algatusrühmade dokumendiloome eest vastutajatele teadmisi ning praktilisi soovitusi dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamiseks.
Koolituse teabematerjalid on leitavad allolevatel linkidel.

Teabehalduse alused. Dokumenteerimise vajalikkus. Valdkonna õigusaktid
Organisatsiooni töökorralduslike juhiste koostamine
Dokumentide loomine

_______________________________________________________________________


2018

  • Kalurid õppisid nahku parkima

Teabekeskus kutsus 6. ja 7. detsembril Harjumaa kalurid Viimsi Rannarahva Muuseumisse kalanahku parkima.
Kogu parkimisprotsess tehti kahe päeva jooksul ise läbi. Parkimisjuhiseid jagas Ossi Kumpulainen
Soomest, kel 20-aastane kogemus pea 50 erineva kalaliigi nahkade töötlemisel. Väljakujunenud lemmikutest –
luts, lõhe, haug ja koha – said meie kalurid kätt proovida kolme esimese naha parkimisega.

Loe lisaks


________________________________________________________________________________________

  • Tartumaa koolilapsed tegid kaladega sõprust

Kalanduse teabekeskuse ja Tartu loodusmaja juhendajate koostegemisel taastoimusid novembris–detsembris kalandustunnid – sedapuhku Tartumaa algkoolilastele.

Saadi teada, mis teeb kalast kala ja kuidas kulgeb elu vees; rännati kalamaailmas, vaadates filmiklippe ja Tiit Hundi kalakeskset fotonäitust; viidi kokku eluskujul kalad ja nende nimetused; jälgiti akvaariumikalu; teemalõigus „kalad köögis" viidi kokku kalad ning neist valmistatavad tooted.
Veeasukate tundmaõppimise tegid lõbusamaks kalapüügimäng ja -viktoriinid.

Vaata pilte

Teabekeskuse algatusel on vahemikus 2012–2018 toimunud üle 600 kalandusõpitoa ja -laagri üle Eesti


________________________________________________________________________________________

 

  • Kalanduspiirkondade tegemisi kokku võttev aastalõpuseminar 29. ja 30. novembril Pärnumaal

Kalanduse algatusrühmade ja teabekeskuse, Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajad tegid ülevaate lõppeva aasta tegemistest, tuues välja suuremad õnnestumised ja kitsaskohad, ning vaagisid võimalusi valdkonna edendamiseks, kaasamaks rannapiirkondade arengusse panustajaid.

Seminaril osalenud Maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid kalandustoetuste rakendamise seisu ning Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 (PõKa) etappe; saadi teavet vähese tähtsusega abi võimalustest ja e-PRIA rakenduse arendustest. 
Teisel seminaripäeval käidi tutvumas Pärnumaal toetatud heade projektinäidetega, väisates OÜ Lahe Kala ja OÜ CONOREL GRUPP elik Kalakuningate tegemisi.

Seminari teabematerjalid on leitavad allolevatelt linkidelt:

"Vähese tähtsusega abi" – Ljudmilla Sokolnikova, Rahandusministeerium
"Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030" – Eve Külmallik, Maaeluministeerium
Ülevaated kalanduse algatusrühmade tegemistest 2018 –  kalanduspiirkondade esindajad


________________________________________________________________________________________

 

  • Ideegeneraator "Mõrrakuur" 15. novembril Tartus

Kalanduse teabekeskuse algatatud „Mõrrakuur“ sai teoks mini-häkatoni vormis eesmärgiga leida uuenduslikke ideid, projekte, tooteid ja teenuseid kalandussektori väljakutsete lahendamiseks. Häkaton keskendus ideede arendamise ajurünnakule, leidmaks lahenduste kavandeid ning töötamaks välja uurimus- ja äriprojekte, mida ajurünnaku järgselt edasi arendada. Järgmine “Mõrrakuur”, mille käigus tutvustatakse esitletud ideearenduste hetkeseisu ja arenguid, on kavas korraldada 2019. a kevadel.

“Mõrrakuuri” ajurünnaku juhatas sisse inspiratsioonikoolitaja Harald Lepisk, kes julgustas osalejaid kaugemaid vaateid nägema ning esmapilgul võimatuna tunduvaid lahendusi otsima (vt esitlusslaide SIIN).

Ühtekokku esitleti kaheksat ideelahendust, auhinna pälvisid neist kolm.
Parima idee auhinna võitis lahendus, mis aitab kaluril tõhusamalt oma tooteid müüa. Meeskond jätkab lahendusega töötamist ning loodab, et peatselt on see abiks paljudele Eesti kaluritele.

Lisaks parimale ideele tunnustati päeva jooksul suurima edasimineku teinud meeskonna kavandit aktuaalse keskkonnaprobleemi lahendamiseks ning anti välja eriauhind väiketootjatele olulise tootearenduse ideekavandi eest.

Žüriisse kuulusid oma valdkonna spetsialistid, kes töötasid päeva jooksul tiimidega, olles neile mentoriteks ning andes edasi enda teadmisi ja kogemusi. “Mõrrakuuri” mentorite ja nende valdkondlike kompetentsidega saab tutvuda SIIN.

Kalanduse teabekeskus tänab kõiki ajurünnakus osalejaid ning soovib ka edasiseks
julget ideede genereerimist.
________________________________________________________________________________________

  • Seminar kormoranide ja kalanduse konfliktist 8. novembril Tallinnas

Kohtumise eesmärgiks oli edastada teaduslikult tõestatud informatsiooni kormoranide mõjust kalapopulatsioonidele. Seminaril käsitletud teemad ning teadlaste esitlusslaidid avanevad allolevatel linkidel:

Niels Jepsen, DTU AQUA, National Institute of Aquatic Resources, Taani
"Documentation of the effect of cormorant predation on wild fish populations"
"The development of the cormorant population and the management in DK and EU"

Marina Nyqvist, Österbottens Fiskarförbund, Soome
"The development of cormorant population in Finland and problems related to it"

Lauri Saks, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
"The development of cormorant population in Estonia and problems related to it"


Lisaks on võimalik järelvaadata seminari videoid siit.
________________________________________________________________________________________

  • Koolitus isikuandmete kaitse seaduse muudatustest 10. septembril Pärnus

25. mail 2018 Eestis jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärus loob ühtsed reeglid isikuandmete töötlemiseks, aitab tugevdada õigust eraelu puutumatusele veebiavarustes ning elavdada digitaalmajandust.

Määrusest tulenevate muudatuste rakendumist tutvustas kalanduse algatusrühmade liikmetele  advokaadibüroo TSG Baltic advokaat Kärt Raud.

Koolituse esitlusslaidid avanevad SIIN.
________________________________________________________________________________________

  • Kalakoolitajate koostööseminar 14.–15. augustil Võrtsjärve-äärses Vehendis

Seminari eesmärgiks oli heade mõtete ja toimivate võtete vahetamine järeltuleva põlve kalatundmise ning -tarbimise edendamiseks. Kogemusi saama – ja jagama – oli tulnud pea 30 lastele ja noortele suunatud kalandusõpitubade ja -laagrite korraldajat.

Programmi kuulus uuenenud eksponentide ja hasartseid kalamänge pakkuva Järvemuuseumi väisamine, parvesõidu käigus saadud ülevaade Võrtsjärve kalandusest ja seirepüügisaagi nõudmine (sedapuhku vaatlusena), lastele kohandatud õngeõpe ja veeasukate jälgimiseks mõeldud tehniline atribuutika, omakäeline õngitsemiskomplekti meisterdamine, näitlik kalatund harvaesinevate merekalade omapära tutvustamisega, kolme erineva ja lastele jõukohase kalaroa valmistamine.

Seminar päädis Maaülikooli kalateadlase Arvo Tuvikese lühiloenguga kalade häältest (vaata esitlusslaide SIIN).

________________________________________________________________________________________

  • Läänemere II kalandusfoorum 30. mail Tallinnas

Kalanduse teabekeskuse, Eesti Kalaliidu ja Eesti Kalurite Liidu eestvõttel teoks saanud
II Läänemere kalandusfoorumi keskmes oli kaasaegne kalalaevastik.

Foorumi esitlused avanevad allolevatel linkidel.

Kaasaegne kalalaevastik
Olavi Petron, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler

Arenguriikide kalanduse olukord ja tulevikusuundumused
Yimin Ye, FAO mere ja sisevete kalanduse üksus

Innovatsioon Islandi Ookeaniklastris ja kalalaevastikus
Vilhjalmur Arnason, Islandi Ookeaniklaster

Hollandi MDV projekt ja tuleviku kalalaevastik (esitluses kuvatud video)
Frans Veenstra, kalalaevastiku arendaja

Kaasaegne kalalaev laevaehitaja vaates
Kent Damgaard, Karstensens Skibsvaerft A/S

Eesti kalalaevastiku hetkeolukord. Mida peaksime tegema, et konkurentsis püsida?
Mart Undrest, Eesti Kalurite Liit

Lühiülevaade Eesti kalalaevastiku arengust. Kas meil on minevikust õppida?
Erki Tammiksaar, Tartu Ülikool
________________________________________________________________________________________

 

  • Kalanduse teabekeskus korraldas 22.-23. märtsil ja 9.-10. mail projektide hindamise kompetentsuse kasvule suunatud koolitused algatusrühmade hindamiskomisjonide liikmetele.

Koolitas ja juhendas Algis Perens koolitusfirmast HBP Koolitus.
Esitlusmaterjalid avanevad SIIN.


________________________________________________________________________________________

 

________________________________________________________________________________________

 

  • Maaeluministeerium, kalanduse teabekeskus: energia- ja ressursiauditite infopäev kalakäitlemisettevõtetele 12.04.2018 Tallinnas

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)

Maaeluministeeriumi väljatöötatud energia- ja ressursiauditi tegemise toetuse ning energia- ja ressursisäästu saavutamise investeeringutoetuse tutvustus – Maarja Purik, Maaeluministeerium
Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud ressursitõhususe toetusmeetme tutvustus. Meetme hetkeseisust ja ressursijuhtide koolitustest – Jaana Merisaar, KeskkonnaministeeriumAuditi aruannete kvaliteedist ning esinenud väljakutsetest – Siim Umbleja, Keskkonnainvesteeringute Keskus
Energia- ja ressursiauditite tutvustus. Audiitorite kogemuslood, näpunäited, soovitused – Ülo Kask, OÜ Pilvero
Maaeluministeeriumi energia- ja ressursiauditi tegemise toetuse ning energia- ja ressursisäästu saavutamise investeeringutoetuse hetkeseisu ülevaade – Annika Teino, PRIA
________________________________________________________________________________

  • Teabepäev kalanduse õigusaktidest ja kalavarude kaitse meetmetest 04.04.2018 Pärnus ja 11.04.2018 Tallinnas

Teabepäeva teemad on kajatatud teabekeskuse veebilehe kalendris.
Esitlused avanevad allolevatel linkidel.

Nakkevõrkude silmasuurusest – Redik Eschbaum, mereinstituut
Lõhe ja meriforelli kaitsemeetmete rakendamisest – Martin Kesler, mereinstituut
Kalapüügikeeld Pärnu jõe suudmealal. Kohavaru kaitseks aastal 2019 kavandatavad meetmed, sh püügikitsenduste kaart – Kaire Märtin, Keskkonnaministeerium
Väikestes kogustes kalamüük otse tarbijale. Üleandmisdeklaratsiooni vormistamine – Ain Soome, Maaeluministeerium
Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika – Erik Parts, Keskkonnainspektsioon
Kalapüügikvoodid 2018. Kalapüügieeskiri – Liivika Näks, Keskkonnaministeerium

________________________________________________________________________________

  • Seminar vetika- ja karbikasvatusest 28.03.2018 Tallinnas

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Sinimeremajandusest Maaeluministeeriumi pilgu läbi – Eve Külmallik, Maaeluministeerium
Merevetika ja karbi väärtusahela analüüs – Jüri Sakkeus, SakiConsult OÜ
Karbikasvatuse potentsiaal Eesti rannikumeres – Jonne Kotta, Eesti mereinstituut
Projekti „Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku Furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks“ tutvustus – Tiina Paalme, Eesti mereinstituut

_________________________________________________________________________

  •  Biosfääripäev 27.03.2018 Kuressaare Meremajanduse Keskuses

Keskkonnaameti ja kalanduse teabekeskuse eestvõttel tähistati Saaremaal biosfääripäeva, mille otseülekande salvestis avaneb SIIN.

Biosfääripäeva esitlusmaterjalid avanevad linkidel:

Kliimamuutuste peegeldused Eesti rannavetes – akadeemik Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Minevikust tulevikku: Läänemere kliimamuutused, võõrliigid ja kalandus – Henn Ojaveer,
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhtivteadur
Kalade eluolust Läänemeres – Arvo Tuvikene, Eesti Maaülikooli vanemteadur

_________________________________________________________________________________
                                                                 2017

  • Kalaõpitoad Tartumaa üldhariduskoolide põhikooliastme õpilastele novembris-detsembris

    Kalanduse teabekeskus jätkab üle-eestilist põhikooliastme õpilastele suunatud kalaõpitubade tsüklit 2017. a novembris-detsembris Tartumaal. Koostöös Tartu loodusmajaga korraldatakse 20 kalaroogade valmistamisega kulmineeruvat õpituba,
    mis aitavad kaasa ka põhikooli riikliku õppekava III astme bioloogia õpitulemuste saavutamisele, julgustavad kala tarbima ning käsitlevad mere ja teiste veekogude keskkonna kaitset.
    Õpitoad toimuvad Tartu loodusmajas või koolides kohapeal ning on osalejatele tasuta.

    Kalaõpitubade ajakava
  • Teabepäev käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames
    27.09 Tallinnas ja 04.10. Pärnus

Esitlusmaterjalid

Kalanduse teabekeskus korraldas teabepäevad käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames 27. septembril Tallinnas ja 4. oktoobril Pärnus.
Teema: „Käibemaksuseaduse sätted õigusloomes. Käibemaksu abikõlblikkusest EMKFi meetmete raames. Maksukohustuslasena registreerimine ja kustutamine."
Sihtrühm: kalanduse algatusrühmade ja PRIA piirkondlikud esindajad
Lektor: Airi Lepassar, Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juhataja

 

  • MSC-sertifikaadi taotlemise võimalusi tutvustav teabepäev 19.09.2017

Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimus 19. septembril Tallinnas Ülemiste hotellis
MSC-sertifitseerimist tutvustav teabepäev.

Teemat avasid  Marine Certification LLC esindajad Moskvast.
Esitlusmaterjalid (vene keeles) on kättesaadavad SIIN.

  • Teabepäev "Kalanduse õigusaktid. Mobiilirakenduse PERK võimaluste tutvustamine. Ülevaade piirkonna kalavarudest" 13.09.2017 Emajõe ja Lõuna-Eesti väikejärvede kaluritele

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK– Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused – Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
 Järelevalve Võrtsjärvel, Emajõel ja teistel väikejärvedel –Keskkonnainspektsioon
Ülevaade Emajõe kalavarudest – Meelis Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus
Lõuna-Eesti väikejärvede kalastik – Teet Krause, Eesti Maaülikool

  • Jätkuvad kalandusõpitoad Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele

Kalanduse teabekeskus koostöös osaühinguga Tihemetsa Kala jätkab septembris-oktoobris kalandusõpitubade korraldamist Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele. Aprillis algatatud projekti kogumaht on 20 kalandusõpituba. Õpitoad toimuvad Nasval Tihemetsa Talus, kus on kala töödeldud juba mitukümmend aastat.
Vt õpitubade toimumisaegu SIIN.

Lisateave õpitubadest:  Kalanduse teabekeskus: kalandusõpitoad Saaremaa üldhariduskoolide algkooliastme õpilastele septembris-oktoobris

  • Kalanduse teabekeskus Tallinna Merepäevadel 2017


Kalanduse teabekeskus oli tänavustelgi, 15.–18. juulini toimunud merepäevadel esindatud laiemale üldsusele ning praegustele ja tulevastele kalandus-merendushuvilistele suunatud tegevustega.

Teabekeskuse eestvõttel 15.-16. juulill toimunust:

  • Kalanduspiirkondade ettevõtjad ja kalatoitlustajad pakkusid laias valikus endavalmistatud kalatooteid ja -roogi. Kinnitust sai kasvav huvi omamaise kalatoodangu osas: kõik läks kaubaks - ja jäi veel puudugi!
  • Oma ala professionaalid - Vladislav ja Kaarel Koržets ning Hanno Kask - pakkusid külastajatele maitsta enda käe all valminud kalaroogasid ja pajatasid missugust toitu on erinevatest kaladest parim valmistada.
  • Lasteetendused ning (kala)mängud ja käelised tegevused (kala- ja mereteemalised taiesed, laste endi käe all valminud joonistused ja voltimistööd) olid tõmbenumbriks nooremale publikule. 
    Kalateadmisi kasvatas lühiloeng kaladest ja teistest veeasukatest.

 Tallinna Merepäevade programm avanebSIIN.

 Merepäevade Facebook

  • Arutelu "Kohavaru taastamise täiendavad meetmed. Lõhe ja meriforelli populatsioonide taastamise võimalused Pärnu jões ja lahes" 14.06.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Uuring "Koha Eesti rannikumeres: arvukuse dünaamika, ränded ja optimaalne varu kasutuse strateegia" – Markus Vetemaa, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut

Ülevaade Pärnu jõe ja forelli olukorrast – Martin Kesler, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut

  • Infopäev „Keskkonnakaitseline vesiviljelus karbikasvatuse näol" 11.05.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Velda Lauringson ja Triin Veber, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut – Keskkonnakaitselise karbikasvatuse põhimõttes ja varem tehtud uuringud Ettekanne 1 ja Ettekanne 2
Velda Lauringson, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut – Karpide kasvukiirus Eesti vetes ja mõju veekogu seisundile
Mads van Deurs, NordShell, Taani - Future mussel farming in Estonia

  • Avatud kalasadamate päev 29.04.2017

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimus
29. aprillil 2017 esimest korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev.
11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamad olid avatud kell 8–14.

Esimesel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval sai tutvuda sadamatega nii seest- kui ka väljastpoolt. Sadamates oli võimalus osta otse kaluritelt värsket kala ja maitsta kohalikke kalatoite. Katkemata vihmavalangutest ja kirdetuulest hoolimata väisas sadamaid üle 6000 huvilise.

  •  Koolitustsükkel "Toiduseaduse sätted. Toiduhügieeni nõuded kalatoodete käitlejatele" 30.05.2016 -09.05.2017


Kalanduse teabekeskuse eestvõttel korraldati 2016.–2017. aastal koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga üle-eestilised toiduseaduse sätteid ja toiduhügieeni nõudeid käsitlevad koolitused 8 kalanduspiirkonnas 9 korral. Teave piirkondades toimunud koolitustest on kronoloogiliselt leitav meie veebilehel alajaotuses Koolitused & Konverentsid.

Sihtrühm: kalanduspiirkondade ja vesiviljelussektori (isiklikus majapidamises) kalakäitlemisega tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandus-vesiviljelusettevõtjad

Eesmärk: Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele. Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele
Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

  • Rahvusvaheline Läänemere kalandusfoorum 06.04.2017 Pärnus

Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Eesti kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil - Olavi Petron, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Läti kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil – Didzis Šmits, Läti Kalaliit
Läänemeremaade kalanduskoostöö edasised võimalused – Aina Afanasjeva, Eurofish
Ülevaade Karavela Ltd tootmistegevusest – Jānis Endele, Karavela Ltd turundusdirektor
Fish. Markets. Future. Kalatoodete turundusvõimalused Saksa kalatööstusettevõtte
Deutsche See näitel - Hartwig Retzlaff, Deutsche See
Russia - Life under Sanctions. Kalanduse arengusuunad Venemaal – Aleksei Kuzin, Vene Föderatsiooni Kalatööstuste Liit. Sofia Lepke, Ultrafish
Soome kalanduse arengusuunad järgmisel kümnendil– Carl-Erik Spring, Soome Kalatööstuste ja Kalakaupmeeste Liit
Eesti kalamajandus tahavaatepeeglis – kui palju erineb tänane päev minevikust? (1) – Erki Tammiksaar, EMÜ TL, TÜ GO
Eesti kalamajandus tahavaatepeeglis – kui palju erineb tänane päev minevikust? (2) - Erki Tammiksaar, EMÜ TL, TÜ GO

Eesti Kalaliit ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskus korraldasid esmakordselt Eestis rahvusvahelise Läänemere kalandusfoorumi. Foorumi keskmes on Eesti ja teiste Läänemeremaade kalatööstuste väljavaated järgmisel kümnendil.
Kaasamõtlemist pakkusid valdkonna ministeeriumide ja ametiasutuste esindajad ning kalanduseksperdid Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Läänemere kalanduskoostöö järgmise kümnendi suundadest rääkis Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooni Eurofish esindaja. Foorumile järgneval päeval külastati Pärnumaa kalatööstusi.

Koolituse eesmärk: tutvustada PRIA üldpõhimõtteid riigihangete läbiviimisel,  riigihangete läbiviimise etappe ja kaasuvaid menetlustoiminguid
Sihtrühm: hankeprotsesse menetlevad Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa ning Peipsi, Võrtsjärve, Harju- ja Virumaa piirkonna kalanduse algatusrühmade esindajad

  • Teabepäev "Kalanduse õigusaktid. Mobiilirakenduse PERK võimaluste tutvustamine" Harjumaal 06.03.2017, Pärnumaal 30.03.2017, Saaremaal 11.04.2017  

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK - Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused - Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja

  • Seminar jõevähi uuringutest 22.02.2017

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)

Jõevähi levik ja varude olukord 2016. a seisuga. Jõevähi asustamine. Lapihaigus. Vähikaanid.
Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes – Margo Hurt, ihtüoloog, MSc. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed
võõrliigid - Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus –
Riho Gross, PhD, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhataja

  • Teabepäev piirkondlikest kalavarudest Peipsi kalurkonnale 22.02, 22.03 ja 29.03.2017. Muudatused kalanduse õigusaktides. Püügiandmete esitamise kord. Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele (PERK)

Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad linkidel)
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK – Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik
Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused – Ain Soome, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
Muudatusi õigusaktides – Liivika Näks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik

  • Teabepäevad kalapüügisaagikust mõjutavatest Eesti vete võõrliikidest
    16.02 Tallinnas ja     17.02.2017 Pärnus
    Teemad:
  • Kalapüügisaagikust mõjutavad Eesti vete peamised võõrliigid: ümarmudil, mudakrabi jt. Ülevaade võõrliikide mõjust kalavarudele praeguses ja tulevikuvaates.
  • Rahvusvahelised näited levinumate võõrliikide mõjust kalandusele.
    Võõrliikide mõju kalandusele tutvustas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer, PhD (ihtüoloogia ja kalandus).

Esitlusmaterjalid (avanevad lingil):
 "Kalapüügi saagikust mõjutavatest võõrliikidest" - Henn Ojaveer, PhD

  • Koolitustsükkel "Toiduhügieeni nõuded kalakäitlejale. Toiduseaduse sätted" Võrtsjärve, Peipsi, Viru-, Pärnu-, Harju-,Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kalurkonnale ja kala- või vesiviljelustoodete käitlejatele (30.05.2016–09.05.2017)
  • Hülge- ja kormoranikahjude seminar 10.01.–11.01.2017 Ahvenamaal

Ahvenamaal toimunud ühisseminar keskendus Läänemere-äärsete riikide hüljeste ja kormoranide arvukusega seonduvate probleemide lahendamisele, kuna need kaks asukat põhjustavad kalapüügil suuri kahjusid.

Esimesele kohtumisele olid kutsutud esindajad Soomest, Rootsist, Eestist ja Taanist - teadlased, kalanduspiirkondade ja -võrgustike esindajad. Eestit esindasid kokkusaamisel valdkonna teadlased, rannaäärsete kalanduspiirkondade ja kalanduse teabekeskuse töötajad.

Kohtumisel vaagiti võimalikke ühistegevusi lahenduste leidmiseks, arutati ühisprojekti tegevuskava ja lepiti kokku esimesed sammud.

Lisateave seminarist

                                                                2016

  • Aastalõpuseminar 2016 6.–8. detsembril M/S Isabelle pardal (Riia-Stockholm-Riia)

Seminari eesmärgiks oli kokku võtta kalanduse algatusrühmade lõppeva aasta tegemised, andes ülevaate nii edukogemustest kui ka kitsaskohtadest, ning tutvuda kalanduspiirkondade ja teabekeskuse edasise tegevuskava ja arengusuundadega. Seminari raames väisati ka Riia rikkalikku kalaturgu.

Aastalõpuseminari üheks võtmeteemaks oli kalanduspiirkondade vahelise ühistegevuse ja vastastikuste koostöövõimaluste edendamine ettevõtluse tõhustamiseks - seetõttu oli fookuses ka mentorprogrammi eesmärkide ja võimaluste tutvustamine. Mentorprogramm ehk ühistulise tegevuse arenguprogramm on suunatud kalapüügi- või töötlemise alal tegutsevatele väikeettevõtetele või piirkonna ettevõtlikele kaluritele. Mentorprogrammi põhieesmärgiks on ühistulise tegevuse käivitamine kalanduspiirkondades. Programmi võimalusi tutvustas koolitaja Ain Mihkelson Kasvu Labor OÜ-st.

Seminaril osalesid kalanduse algatusrühmade tegevjuhid ja võtmeisikud, Läti kalanduse algatusrühmade esindajad, FarNeti ja Maaeluministeeriumi ning kalanduse teabekeskuse esindajad. Seminari ajakava on kättesaadav SIIN

Esitlused:
Lorena van de Kolk, FarNet -FLAG Cooperation Implementing Steps (inglise keeles)

  • Karbi- ja vetikakasvatuse võimalusi Läänemeres tutvustav seminar
    24. novembril     (vaata seminari videosalvestistSIIN)


Teemad ja lektorid. Esitlusmaterjalid (avanevad all linkidel)

"Merealade kasutamise võimalused vesiviljeluseks Eestis: vetikad, karbid jt kultuurid. Keskkonnahoid. Tingimused ja võimalused kultuuride suuremas mahus kasvandamiseks. Kasutusvõimalused ja turustamine" – Mads van Deurs, Nordshell, Taani

"Läänemere rannakarpide täiendavad kasutusvõimalused söötades ja toidus" –
Odd Lindahl, Kristineberg Marine Research Station, Rootsi

Ülevaade Fääri saartel vetikakasvatuse, -töötlemise ning tootearendusega tegelevast ettevõttest, mis toimib läbiviidud teadusuuringute ning toetusteta -
Olavur Gregersen, Ocean Rainforest Sp/F, Fääri saared

  • Piirkondlikud teabepäevad "Kudealade ja kalavarude seisund ning tulevikuvaade"

Kalanduse teabekeskuse üle-eestilised kalavarude ja kudealade piirkondlikku seisundit ning tulevikuvaadet tutvustavad teabepäevad toimusid kuues kalanduspiirkonnas septembrist novembrini. Kudealade ja kalavarude olukorrast andsid ülevaate Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Markus Vetemaa, Redik Eschbaum, Martin Kesler, Timo Arula ja Heli Špilev ning Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest.

Lektorid, teemad, esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

  • 16.11.2016 Haapsalus

Markus Vetemaa – "Läänemaa kalavarud ja kudealad"
Redik Eschbaum – "Kalavarude seisust Väinameres"

  • 15.11.2016 Pärnus

Timo Arula – "Merekalade varu ja koelmualade seisund Liivi lahes"
Heli Špilev – "Ülevaade Pärnu maakonna rannikumere kohast"
"Kalasaakidest Pärnumaa rannikumeres"
"Pärnu siirdesiig"

  • 26.10.2016 Harjumaal

Martin Kesler – "Lõhe ja meriforelli seisundist Eestis"
Redik Eschbaum – "Kalavarust Soome lahes"

  • 14.10.2016 Saaremaal 

Markus Vetemaa "Saaremaa kalavaru ja kudealad"
Nasvalkalavarude_ja_kudealade_infopaev_saaremaa_ettekanne_2016

  • 12.10.2016 Virumaal

Redik Eschbaum – "Kalavarust Soome lahes"
Martin Kesler – "Ülevaade lõhe ja meriforelli populatsioonidest"
Meelis Tambets – "Silmu olukord pikaaegsete uuringute valguses: Jõesilmust"

  • 23.09.2016 Hiiumaal

Markus Vetemaa – "Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused"
Markus Vetemaa ettekanne 23.09.2016 .pdf

  • Koolitustsükkel "Toiduhügieeni nõuded kalakäitlejale. Toiduseaduse sätted"
    Võrtsjärve, Peipsi, Viru-, Pärnu- ja Harjumaa kalurkonnale; vesiviljelussektori kalakäitlemisega tegelevatele ettevõtjatele
    (mai 2016-veebr 2017)

Kalanduse teabekeskuse eestvõttel toimusid koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga üle-eestilised toiduseaduse sätteid ja toiduhügieeni nõudeid kalakäitlemisel käsitlevad koolitused (30.05, 31.05, 27.09, 21.10 ja 14.11.2016, 09.02.2017).

Sihtrühm: kalanduspiirkondade ja vesiviljelussektori (isiklikus majapidamises) kalakäitlemisega tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandus-vesiviljelusettevõtjad

Eesmärk: Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele. Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):

Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele

Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

  • Kalaõpitoad Harju-, Tartu-, Rapla- ja Järvamaa üldhariduskoolide põhikooliastme õpilastele 2016. a septembris-detsembris

Kalanduse teabekeskus jätkab üle-eestilist põhikooliastme õpilastele suunatud kalaõpitubade tsüklit. 2016. a septembris-detsembris koostöös Tartu loodusmaja, MTÜdega HARED ja Alga Harju-, Tartu-, Rapla- ja Järvamaa üldhariduskoolide põhikooliastmele korraldatavad kalaõpitoad aitavad kaasa põhikooli riikliku õppekava III astme bioloogia õpitulemuste saavutamisele, julgustavad kala tarbima ning käsitlevad mere ja teiste veekogude keskkonna kaitset. Õpitoad toimuvad koolides kohapeal või loodushariduskeskustes ning on osalejatele tasuta.

Õpitubade toimumise piirkondlik ajakava:

Vahemikus 2012–2014 viis teabekeskus läbi üle 300 kalandusõpitoa ja -laagri Pärnu-, Lääne-, Saare-, Hiiu-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolides. Kuna tagasiside osalenud õpilastelt ja loodusainete õpetajatelt oli innustav, jätkame analoogse koolitustsükli läbiviimist.

Õpitoa eesmärgiks on ülevaate andmine Eesti vetes elutsevatest kaladest, jagades teadmisi erinevatest kalaliikidest ja nende anatoomiast läbi rohke omakäelise tegevuse; õppida tundma kalade mitmekesisust, eluviise, kohastumusi eluks vees; saada ülevaade kalade olulisusest looduses ja inimeste elus; tutvustada kala kui tervislikku toiduainet; valmistada ja degusteerida lihtsaid kalaroogi.

Teema: vähemalt 8–12 kalaliigi esindajate põhjalikum tunnuste vaatlus ja võrdlus, tutvumine kalade välis- ja siseehitusega

Sihtrühm: üldhariduskoolide põhikooliastme õpilased, bioloogia- ja loodushariduse õpetajad
Osalejate arv õpitoas: kuni 30 õpilast

Metoodika: käeline tegevus (sh kalade juhendatud lahkamine, kalaroogade valmistamine), vaatlus, tutvumine slaidiesitluse ja filmiklippidega, viktoriin, lühiloeng, kokkuvõttev arutelu

Juhendajad: Sirje Aher ja Georg Aher MTÜst Alga; Annelie Ehlvest, Tiina Lilleleht ja Aire Orula Tartu loodusmajast; Jüri Tenson MTÜst Alga

Kestus ja toimumiskoht:
a) 2-3 akadeemilist tundi (koolis kohapeal)
b) 3 akadeemilist tundi (Tartu loodusmajas, Lille 10)

Aeg: 2016. a septembris–detsembris

Lisateave õpitubadest: koolitusspetsialist Ave Menets, 517 5003, ave.menets@ut.ee

Kalandusõpitubade korraldamine on rahastatud "Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" vahenditest

  • Teabepäev  "Toiduseaduse sätted" 27. septembril Rakveres

Kalanduse teabekeskus koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga korraldas 27.09.2016  Virumaa kalanduspiirkonna liikmetele teabepäeva „Toiduseaduse sätted".

Sihtrühm: MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu kalakäitlemisega (kalatoitude valmistamisega) isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad
Eesmärk: Tutvustada kala käitlemise erinevaid võimalusi ja toidualase teabe esitamise nõudeid kalatoodete väikekäitlejatele. Selgitada, mis nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele vastamine, sh juhtumipõhised lahendused. Kogemuste vahetamine praktikult-praktikule arutelude kaudu.

Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded

  • Kudealade ja kalavarude teabepäev Hiiumaa kalanduspiirkonnale
    23. septembril Kärdlas

Kalanduse teabekeskus koostöös MTÜga Hiiukala korraldas 23.09.2016 Kärdlas Tuuru majas teabepäeva piirkondlike kudealade ja kalavarude hetkeseisust ja tulevikuvaatest. Teemakohase ülevaate esitas Tartu ülikooli Eesti Mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur Markus Vetemaa.
Markus Vetemaa ettekanne 23.09.2016 .pdf

  • Koolitus „Toiduhügieen kalatoodete käitlejale. Toiduseaduse sätted"
    30. mail Valma kaluritoas ja 31. mail Jõgevamaal Kasepääl

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooli Avatud ülikooli ning Veterinaar- ja Toiduametiga korraldas Võrtsjärve  (30.06.2016) ja Peipsi (31.05.2016) kalanduspiirkonna liikmetele koolituse „Toiduhügieen kalatoodete käitlejale. Toiduseaduse sätted".Koolituse lõpus edukalt testi läbinuile väljastati Eesti Maaülikooli tunnistus.

Lektorid. Teemad ja esitlusmaterjalid (avanevad linkidel):
Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor
Toiduhügieen kalatoodete käitlejatele
Tiina Hiis, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja
Kala käitlemise erinevad võimalused
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Toidualase teabe esitamise nõuded
Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja
Tarbijate teavitamine
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus
Ave Raie, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo peaspetsialist
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühisest korraldusest

Sihtrühm: Kalakäitlemisega (kalatoitude valmistamisega) isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad
Eesmärk: tutvustada teabepäeval osalejatele toiduseaduse, sh toiduhügieeni nõudeid ja riskihindamise tegureid (HACCP) kalakäitlemisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele

  • Teabepäev MTÜ strateegilisest juhtimisest MTÜ Saarte Kalandus juhtimisorganite liikmetele 19.05.2016


Koolitusmaterjalid

Sihtrühm: MTÜ Saarte Kalandus juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmed
Fookus: MTÜ olemus ja õiguslik staatus, MTÜ ja selle tegevuste strateegiline kavandamine, arengukava koostamine, MTÜ juhtimisorganid ja nende funktsioonid, asjaajamine ja dokumendihaldus

Koolitaja: Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskuse juhataja, juhtiv koolitaja ja konsultant

  • Kalanduse teabekeskuse kalatelk-õpituba RäimeWestil 2016 - nagu ikka, Lao sadamas! 

 

Kalanduse teabekeskuse kalatelk-õpituba oli sel aastal juba neljandat puhku esindatud laupäeval,
14. mail toimunud RäimeWestil.

Vaatamata paduvihmale väisas kalatelki hinnanguliselt enam kui 400 kalahuvilist: nii väikesed kui ka suured testisid oma teadmisi erinevatest kalaliikidest, tutvusid kindlate kalaliikide iseärasuste ja anatoomiaga. Ühtlasi saadi kinnitust, et lisaks pannil ja (suitsu)ahjus valminud räimele saab sellest kalast ka imemaistva supi - uudne tõdemus nii mõnelegi kodukokale!

K A L A T E L G I S toimunust:

  • merebioloog Jüri Tenson kõneles Eesti vete kalaliikide bioloogiast ja anatoomiast;
  • sai testida oma teadmisi erinevate kalade tuvastamises;
  • kala"laboris" sai abivahendite (mikroskoobid, skalpellid) abil uurida kalade anatoomiat ;
  • kõneldi kodumaisest kalast kui tervislikust toiduainest;
  • kalateadmisi testisid nii väikesed kui ka suured (üllatusi jagus!)
  • kogenud kalakokk Hanno Kask valmistas roogi meie rahvuskalast räimest mitmel erineval moe

Samal teemal:
17.05.2016 Pärnu Postimees, Silja Joon: Kalapeol osteti värsket räime pangedega
14.05.2016 Pärnu Postimees, Urmas Luik: Räimewest 2016 GALERII 


  • Kogupere-räimehommik 7. mail 2016 Japsi kail Pärnus:
    värske räim otse kaluripaadist, kalaroogade valmistamine ja maitsmine, kalateavet ja -tegevusi väikestele ja suurtele!

    Kalanduse teabekeskus kutsus kõiki värske kala huvilisi laupäeval, 7. mail Pärnus Japsi kail toimuvale kogupere-räimehommikule. Kalavastalised said äsjapüütud merehõbedat lunastada otse kaluripaadist, kalakokk säristas pannil räimeroogi ja tegi kalasuppi – ikka räimest! – juba kella kaheksast.

    Räimehommiku tegevused:

    • Kogenud kalakokk Hanno Kask tutvustas hõlpsalt valmivaid räimeroogi - sai kohapeal maitsta ja kodus järele teha! 
    • "Kalalaboris" demonstreeris merebioloog Jüri Tenson erinevate kalade sisemist ja välist ilu.
    •  Klubi Kalastaja õngemees tutvustas noortele kalahuvilistele käsiõngega ringi  käimist - näkkas ka!

    Kalavastalised olid kail juba enne kaheksat: lisaks vastpüütud räimele sai kaluritelt mõõduka tasu eest soetada ka ahvenat; kõik kaasuvad räimehommiku tegevused olid huvilistele tasuta. Räimehommik vältas kuni kalakokal jagus tooret, kalurite paadid randusid ning laste huvi "kalalabori" vastu püsis - nii umbes keskpäevani. Üritust väisas ühtekokku üle 500 kalahuvilise.  

    Teabekeskus tänab ASi Japs juhatajat Arved Soovikut, kelle hea tahe võimaldas räimehommikul teoks saada.

    Samal teemal:
    05.06.2016 Pärnu Postimees: Japsi kail toimub räimehõnguline perehommik
    07.05.2016 Pärnu Postimees: Galerii: räimehommik tõi kohale kalahuvilised pered
    07.05.2016 Peporter.ee: VIDEO: Pärnus saab värsket räime otse kalamehelt osta!
    09.05.2016 ERR: Aktuaalne Kaamera: VIDEO: Pärnus leidis aset rahvuskala tutvustav teabeüritus

     2015

  • Kalatelk õppepäeval RäimeWest 2015

Kalanduse teabekeskus taasosales 16. mail Tõstamaa vallas Lao sadamas meie rahvuskalale räimele pühendatud õppepäeval RäimeWest 2015.

Merebioloog Jüri Tensoni kaasjuhendamisel jagus teavet Eesti vete kalaliikidest järjestikku kolmandat aastat - ka 2013. ja 2014. aastal oli teabekeskuse töörühm esindatud kalatelgiga, kus oli võimalus testida oma teadmisi erinevatest kaladest ja teistest veeasukatest ning tutvuda kalade bioloogia ja anatoomiaga. Huvilised said ülevaate ka teabekeskuse tegemistest: välja antud üllitistest-veebirakendustest ning koolitus-nõustamistegevusest.

Fotod ja videod toimunud RäimeWestidest:

2015  pildid 1... (Toomas Mitt) | pildid 2... (Urmas Reinfeldt)| Õhtulehe pildid | Pärnu Postimehe galerii
2014 (Toomas Mitt)
2014 video (Toomas Mitt)
2014 video (Madis Veskimägi)
2013 video (Madis Veskimägi)
2013 (Toomas Mitt)

 

  • Kalanduse teabekeskus, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit: Vähikasvatajate teabepäevad 17.04.-18.04.2015

 

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liiduga korraldas 17.-18. aprillil Saaremaal Suure Tõllu Puhkekülas teabepäevad Eesti vähikasvatajatele, kus osales üle 30 vähi- ja kalakasvataja ning valdkondlike sidusasutuste esindaja.

Teabepäevade käigus tutvuti aktuaalsete ettekannetega vähikasvatuse perspektiividest, arutati vastastikuse koostöö edendamise võimalusi, väisati Saaremaa vähikasvandusi.

Teemad ja lektorid

  • „Ülevaade jõevähi varudest ja olukorrast Eesti avalikes veekogudes"
    Margo Hurt, Eesti Maaülikool
  • „Geosünteetiliste materjalide kasutamine tiikide ehitamisel" Firestone Building Products Belgia esindus ja Gerri Kulp, OÜ Vertes juhataja
  • Doktoritöö raames valminud uuringu "Jõevähi geneetilisest struktuurist jamorfoloogilistest näitajatest" tulemuste tutvustus. Uuringutulemustel põhinevad soovitused vähikasvatajatele
    Katrin Kaldre, Eesti Maaülikooli doktorant
  • Ülevaade Eesti vähikasvatusest: möödanik, hetkeseis ja tulevikuprognoosid
    Hannes Ulmas, Põllumajandusministeeriumi turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja

Ajakava avaneb SIIN

 

  • Uuringute „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast: sisaldus ja eraldamisvõimalused“ ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate looduslikust segust“ tulemuste tutvustamine 06.04.2015


Uuringute tulemusi tutvustav esitlus

Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi vanemteadur Rando Tuvikesel on Kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud uuringud „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast Furcellaria lumbricalis: sisaldus ja eraldamisvõimalused" ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus looduslikust segust".

6. aprillil  tutvustas vanemteadur Rando Tuvikene valminud uuringute tulemusi Tallinna Ülikooli Astra õppehoone ruumis A-006. Ettekannetele järgnes arutelu uuringutulemuste rakendusvõimalustest.

 

  • Kalanduse teabekeskus, Eesti Maaülikool: teabepäev  karpkalakasvatuse tehnoloogiatest 31.03.2015

 
Esitlusmaterjalid:
Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuring (Eesti Maaülikool, 2015)


Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooliga korraldas 31. märtsil Eesti maaülikooli Metsamajas teabepäeva karpkalakasvatuse tehnoloogiatest.

Teabepäeval osalesid kalakasvatajad, kalandusteadlased, kalakasvatuse eriala magistrandid ja üliõpilased, valdkonda kureerivate ametiasutuste esindajad.

Põhiteemad:

1. Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuringu tulemused - Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool 

Alateemad:

• Karpkalavastsete soetus Tšehhi Vabariigist.
• Karpkalavastete söötmiskatsed kinnises süsteemis erinevate toitmisskeemidega.

2. Karpkalasöötade võrdluskatsed - Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool

3. Akvapoonikast ja läbiviidud katsetest kompenseerida kaaliumipuudust lehtpuutuhaga - Rinaldo Rüütli, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

 

  • Arutelu „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed“ Pärnumaa kalurkonnale ja kalandusettevõtjatele 17.03.2015

Esitlusmaterjalid:

"Koha Pärnu lahes" - Ulvi Päädam, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist

 "Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" - Redik Eschbaum, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, rannikumere ja kalanduse töörühma juhataja

Arutelu teemal „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" toimus 17. märtsil kell 13.00-15.30  Kalanduse teabekeskuse nõupidamisteruumis.

Arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased, Pärnumaa kalurkonna esindajad ja kalandusettevõtjad.

Käsitletavad teemad:

• Ülevaade kohasaakidest kuude ja püügivahendite lõikes viimase kolme aasta vältel – Keskkonnaministeeriumi esindajad

• Kohavarude seisund ja selle dünaamika – Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased

• Kohavarudele laienevad võimalikud kaitsemeetmed – Arutelu

 Kohavarude kaitse arutelu memo

Samal teemal veel:
19.03.2015 Pärnu Postimees, Tõnu Kann: Pärnu lahte ootavad ees uued kalastuspiirangud

 

Koolitus- ja nõustamistegevus kalendrikuude ja -aastate lõikes on täiendavalt kajastatud allpool. Meie tegemistega on võimalik tutvuda ka SIIN või meie kodulehel kalendris Koolitused & Sündmused.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" 18.02.2015 Harjumaa kalanduspiirkonnale

 

Esitlusmaterjalid:

Kalanduse teabekeskus korraldas 18. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ja püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Harjumaa Kalandusühingu liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.

Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" Võrtsjärve kalanduspiirkonnale 04.02.2015

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 4. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.

Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni  esindajad.

Esitlusmaterjalid:

 

  • Kalanduse teabekeskus asub Pärnu renoveeritud lootsitorni (hoone avamine 30.01.2015)

Reedel, 30. jaanuaril kell 14 avati Pärnu Vallikraavi ääres renoveeritud ajalooline lootsitorn, kus tegutseb kalanduse teabekeskus. Renoveerimistööd läksid maksma ligi 250 000 eurot.

„Kalanduse teabekeskuse paiknemine Vallikraavi suudmes vanas lootsitornis on eriti sümboolne, sest asume Pärnu südalinnas, seega Eesti rannakalanduse keskmes,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. 

Kalda 1A asuva lootsitorni renoveerimist alustati mullu kevadel. Tööde käigus vahetati välja pehkinud seinapalgid, talad, põrandad ja hoone sai uue välisvoodri. Tööruumideks ehitati ümber hoone kelder. „Senistele ruumidele lisandus veel seminarisaal, mida saame kasutada kalandussektorile ja tarbijatele suunatud koolitusteks,“ lisas Armulik.

 Loe lisaks

Samal teemal:

Maalehe 31.01.2015 blogi, Urmas Saard: Pärnu vana lootsitorn on uuendatud ja avatud
Maaleht, 30.01.2015: Kalanduse teabekeskus saab renoveeritud Pärnu lootsitornis uued ruumid

 

  • Konverents "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres" 29.01.2015 Tallinnas 

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 29. jaanuaril konverentsi "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres". 

Konverentsi ettekanded:

"Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades" – Jüri Sakkeus, Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

"Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine" ("Aquaculture - balanced use of marine resources"), ettekande fookuses on karbid – Mads Anker van Deurs, NordShell

"Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates" ("Blue Growth From a Danish Perspective"), ettekande fookuses on väheväärtuslik kalatoore – Caroline P. Baron, Technical University of Denmark, National Food Institute

"Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades" ("Aquaculture in the Bioeconomy framework – Nordic developments"), ettekande fookuses on vetikad – Leivur Gilli Trónd, Danish Technological Institute, Biomass and Biorefinery

"Ravimuda kasutamise potentsiaalist" – Viiu Tuulik, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž, Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Kokkuvõte sinikasvu hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest

Samal teemal:

Eesti Rahvusringhääling, 30.01.2015: Eesti vesiviljeluse potentsiaal on kasutamata
Postimees, 29.01.2015, Eestis on merega seotud potentsiaali vähe ära kasutatud
Põllumajandusministerium, 29.01.2015, Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

---------------

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks" ("Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth"). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, parandamaks Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside tõhusamat kasutust, töökohtade loomist ning uute kasvuallikate leidmist, samaaegselt kaitstes ja säilitades looduslikku mitmekesisust ja merekeskkonda.

2014

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" 20.11.2014 Haapsalus

Esitlusmaterjalid:

Kalanduse teabekeskus  korraldas 20. novembril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kalanduspiirkonna liikmetele, rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele.

 Käsitletavad teemad:

  • Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide olulisematest muudatused, seadusesätete rakendamine praktikas.
  • Kalavarude olukorrast püügipiirkonnas.
  • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise võimalused. Kalapüügilubade väljastamine.

Kavandatavaid seadusemuudatusi selgitasid, nõustasid ja osalejate küsimustele vastasid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.Teabepäeval osales ligi sada kalandusvaldkonna regulatsioonidest huvituvat rannakalurit ja kalandusettevõtjat.

 

  • Isadepäeva kalatunnid Risti Põhikooli perele, õpilaste isadele ja teistele pereliikmetele  08.11.2014

    Kalanduse teabekeskus korraldas laupäeval, 8. novembril läheneva isadepäeva raames kalatunnid Risti Põhikooli kooliperele, õpilaste isadele, vanaisadele jt pereliikmetele.

    Isadepäeva kalatundides:

  • tutvustati ja tuvastati erinevaid kalaliike;
  • kõneldi kalade elutsemispaikadest meie veekogudes;
  • toodi välja välja kalade liigiomased iseärasused;
  • selgitatati, miks kalatoidud on kasulikud;
  • viidi läbi isade-poegade lühiviktoriine;
  • palju muud huvitavat.

Kalatunde juhendas, osalejate küsiimustele vastas ning lühiviktoriine korraldas merebioloog
Jüri Tenson. Enam kui 90 kalahuvilist said värskeid teadmisi ning panid proovile varem omandatut.

 

  • Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" Pärnumaa rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele 02.10.2014

Esitlusmaterjalid

Kalanduse teabekeskus  korraldas 2. oktoobril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva Liivi Lahe Kalanduskogu liikmetele, Pärnumaa (sh Kihnu ja Manija) rannakaluritele nng  kalandusettevõtjatele.

 Käsitletavad teemad:

  • Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide olulisematest muudatused, seadusesätete rakendamine praktikas.
  • Kalavarude olukorrast püügipiirkonnas.
  • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamine, kalapüügilubade väljastamine.
  • Pärnumaa rannakalanduse 2015. aasta räimepüügi korralduse arutelu.

Kavandatavaid seadusemuudatusi selgitasid, nõustasid ja osalejate küsimustele vastavasid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teabepäeval osales 50 kalandusvaldkonna regulatsioonidest huvituvat rannakalurit ja kalandusettevõtjat, esindatud  olid ka kohalike omavalitsuste eestvedajad.

2014. aasta märtsis toimus analoogne teabepäev Lääne- ja Ida- Virumaa rannakaluritele, juunis jagati MTÜ Hiiukala eestvedamisel uusi teadmisi Hiiumaal. 20. novembril saab Haapsalu Kultuurikeskuses teoks järjekordne kalapüügiseaduse muudatusi tutvustav teabepäev Saare- ja Läänemaa kalanduspiirkonnale (täpsustunud teave meie Koolituste & Sündmuste  kalendris 43. nädalal).

 

  • Koostööseminar kalandust kureerivatele institutsioonidele ja teadlastele 11.09.-12.09.2014

 

Kalanduse teabekeskus korraldas 11.-12. septembril kalandust kureerivate institutsioonide ja teadlaste vahelise koostöö edendamise seminari.

Käsitletavad teemad hõlmasid kutselise kalapüügi andmekogumisprogrammi, kudealade olukorda ja taastamisvõimalusi, kalapüügiga seonduvate andmete esitamist (kala esmakokkuost, püügipäevik, kala üleandmine), kehtivate püügipiirangute ja regulatsioonide tõhusust, looduskaitsealadel kalapüügi korraldamist ja teisi kalandusega seonduvaid teemasid.

Teemad ja ettekanded

  • Kalapüügist ja -kaitsest Eesti alal läbi sajandite – Erki Tammiksaar (12.00)

Erki Tammiksaare ettekanne (1. osa)

Erki Tammiksaare ettekanne (2. osa)

  • Eesti Mereinstituudi ettekanne (13.00)
  • Põllumajandusministeeriumi ettekanne (15.00)
  • Keskkonnaministeeriumi ettekanne (16.00)

Lühiettekanded ja arutelud (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Eesti Mereinstituut - 17.00)

  • Töötoad ja arutelud
  • Kalaroogade valmistamise õpituba

 

  • Kalasuitsutamise õpituba Võrtsjärve kalanduspiirkonnale 04.09.2014

Kalanduse teabekeskus korraldas 4. septembril Oiu sadamas kalasuitsutamise õpitoa MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna liikmetele.

Õpitoa eesmärgiks oli tutvustada osalejateleerinevate kalaliikide suitsutamiseks ettevalmistamise (rookimine, eelsoolamine jmt) ning kalasuitsutamise kui õpitoa võtmetegevuse tehnoloogiaid nii teoorias kui läbi omakäelise praktilise tegevuse. 

Põhieema
Erinevate kalaliikide eeltöötlemise ja suitsutamise tehnoloogiad väiksemahulisel kalatöötlemisel.

Juhendaja
Hanno Kask, kogemustega kalasuitsutaja, „Kala suitsutamise käsiraamatu" autor, väljaande „Kalastaja" kaasautor.

Ühistegevusena suitsutati juhendaja poolt kaasavõetud suitsuahjus (igal meistril omad töövahendid ja nõksud!) samal hommikul värskelt püütud siiga, koha, ahvenat ja lesta, jagati nippe eelsoolamise ja kalaliigiti sobiva suitsutamisaja ja -temperatuuri kohta ning vahetati kogemusi erinevate ahjude ettevalmistamisest ja puhastamisest.

Osalejatel paluti maitsmiseks-hindamiseks kaasa võtta ka omasuitsutatud kalatooteid: üleskutse, mis ka rohket järgimist leidis. Kohalike meistrite toodangust sai maitsta-testida peamiselt latikat ja Võrtjärve üheks tunnuskalaks kujunenud angerjat, mis leidsid nii juhendaja kui osalejate heakskiidu.

Varem on teabekeskus korraldanud kalaväärindamise-suitsutamise õpitube Saaremaa ja Hiiumaa kalanduspiirkonnale.

  • Kalapäev Rannarahva Festivalil 26.07.2014: ümarmudila "eri"

26. juulil sai Viimsi Vabaõhumuuseumis Rannarahva Festivali käigus teoks järjekordne suur kalapäev, mille peaosatäitjaks paljudele juba tuttavaks saanud erikülaline ümarmudil. Ümarmudil on end meie vetes hästi tundev võõrliik, kellega "võitlemiseks" parim vahend on selle tarbimine. Saagem uusi maitseelamusi ja õppigem koos seda kala sööma!

Kalanduse teabekeskuse kalatelgis edendasid ümarmudila tarbimist vanameistrid Vladislav ja Kaarel Koržets ning Hanno Kask, kelle käe all valmisid erinevad road ümarmudilast - ja mitte ainult. Kalatelgi väisajatele jagus nii huvitavaid maitseid kui valmistamisjuhiseid. 

Vaata meisterkokkade retsepte SIIN

 

  • Kestlikku kalastamist tutvustavate õppepäevade korraldamine
    Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õpilastele 2013.-2014. õppeaastal

Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusega korraldas Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolide 6.-7. klasside õpilastele 2013.-2014. aastal kestlikku harrastuskalastust tutvustavad õppepäevad. Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses viidi läbi 57 õppepäeva, milles osales kokku üle 1600 õpilase.
Õppepäevi juhendasid kogemustega kalastusprojektide läbiviijad Anu Metsar ja Meelis Kask.

Eesmärk
Tutvustada õpilastele eakohaselt harrastuskalastust ja sellega seonduvat (kalaliigid, kalapüügivahendid ja -nõuded), aidates seeläbi kaasa kalade tundmaõppimisele, kalavarude kaitsele, kestliku harrastuspüügi levikule ja arengule.
Õppepäevadel osalejad õppisid tundma erinevaid kalaliike ja -püügivahendeid, samuti Võrtsjärve kalandust laiemalt. Soovitud tulemiks oli kujundada õpilaste hoiakuid seonduvalt harrastuskalastuse ning säästva kalastamise nõuete ja võimalustega.

Tutvu õppekavaga SIIN

Metoodika ja tulem
Õppetöövormina kasutati lisaks teoreetilistele esitlustele rühmatööd ja individuaalsed ülesanded. Vähemalt 50% õppetöö kogumahust hõlmasid praktilised tegevused: erinevate kalaliikide tundmaõppimine, kalastamine, parvesõit jpm.
Õppepäeval omandatud teadmised ja oskused soodustavad edasiselt kestliku harrastuskalastusega tegelemist ning kalandushariduse omandamist.

Järeltegevusena viidi kõikide õppepäeval osalenud õpilaste seas läbi küsitlus, saamaks tagasisidet omandatud teadmistest. Selgus, et enim oli paranenud kalade tundmine ja suurenenud huvi harrastuskalastuse vastu.

  • Kalanduse õpitoad põhikooliastme õppuritele 2012-2014

Kalandusõpitubade korraldamisega põhikooliastme 5.-7. klasside õppuritele tegime algust 2012. aasta oktoobris. Koostöös Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja ning Koolitus- ja Nõustamiskeskusega Hared oleme järgneva kahe aasta jooksul korraldanud 147 kalanduse õpituba Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Kokku on õpitubades  osalenud üle 3000 õppuri. Virumaa koolidele suunatud õppetsükkel jätkub 2014. aasta lõpuni.

Õpitubade eesmärgiks on ülevaate andmine Eesti vetes elutsevatest kaladest.
Kahe tunni vältel jagatakse teadmisi meie vete kalade elupaigast, nende anatoomiast ja bioloogiast läbi rohke omakäelise tegevuse (erinevate kalaliikide tuvastamine, lahkamine ja mikroskoobiga uurimine), tutvudes 10-15 erineva kalaga.

Sihtrühm
Põhikooliastme 5.-7. klasside õppurid, kelle bioloogiatundide õppekava haakub Eesti kalanduse temaatikaga. Ühes õpirühmas osaleb kuni 25 õppurit.

Metoodika
Õpitoad on valdavalt praktilise suunitlusega. Erinevaid elusuuruses kalu uurides leitakse vastused küsimustele „Kuidas teha vahet kilul ja räimel?" „Miks on lestal silmad erinevatel kehapooltel?" „Kes on kõige kavalam kala?" „Miks on kalatoidud kasulikud?"
Juhendajad tulevad koolitusmaterjalidega (värske kala, mikroskoobid, luubid jm tarvikud) kooli kohapeale, ent õpitube on läbi viidud ka piirkondlikes keskkonnahariduskeskustes.

Tagasiside ja tulem
Olemasolevaid ja õpitoas omandatud kalandusteadmisi kaardistatakse „enne" ja „ pärast" põhimõttel. Vastuseid analüüsides on selgunud, et õpitoas osalemise järel tuntakse paremini kohalikke kalu, huvitutakse kalastamisest ja süüakse meelsamini värskest kalast valmistatud roogasid.
Koolide bioloogiaõpetajad on tunnustanud projekti läbiviimist, kuna õppeasutustel puuduvad ressursid kalade naturaalsel kujul tundmaõppimiseks.

Õpitubade meediakajastused:
Kalanduse õpitubades lahatakse kalu, Pärnu Postimees 15.01.2013
Haljala koolilapsed lahkasid õpitubades kalu, Virumaa Teataja 23.04.2014

 2013

  • Õpituba „Erinevate kalaliikide konserveerimine ja säilitamine püügihooaegade vahel” 26.11.2013  Antoniuse õuel Tartus

Kalanduse teabekeskuse koostöös Maitseelamuste kojaga korraldas 26. novembril õpitoa erinevate kalaliikide konserveerimisest ja säilitamisest püügihooaegade vahel.

Õpitoas antavad juhised olid suunatud eelkõige kalaroogade valmistamisele ja säilitamisele keskendunud hobikokkadele ja kalablogijatele, ent teretulnud olid ka teised erinevate kalaliikide "ületallve säilitamisest" huvitunud. Õpitoa käigus said osalejad lühiülevaade kaasaegsetest kalasäilitamise tehnoloogiatest Peipsi kogukonna ja kaugemategi piirkondlike näidete varal. Õpituba päädis omandatud tarkuste testimisega läbi omakäelise kalade eeltöötlemise ja hoidistamise ning koostegemises valminud kalatoitute maitsmisega.

Juhiseid jagasid ja muud kalajuttu pajatasid Ülle Jukk - ajaloolane ja hobikokk,
Tauno Laasik MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköögist ning Mait Trink - hobikokk.

Tutvu toimunuga põhjalikumalt SIIN

  •  Kalasuitsutamise õpituba  Hiiumaal Kassaris 27.-28.08.2013

Hiiumaa kalanduspiirkonnale suunatud õpitoas tutvuti erinevate kalaliikide suitsutamiseks ettevalmistamise (puhastamine, soolamine jmt) ning kalasuitsutamise tehnoloogiatega nii  teoorias kui läbi omakäelise praktilise tegevuse. Jagati ka nippe valminud toodete tulemuslikuks turundamiseks, esitades osalejatele  ideearenduseks küsimuse "Hiiumaa-eri" kalatootest.

Õpituba juhendasid Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist ja Hanno Kask, kogemustega kalasuitsutaja, „Kala suitsutamise käsiraamatu" autor, väljaande „Kalastaja" kaasautor.

Tutvu koolitusmaterjalidega SIIN

 

  • Visioonikonverents „Eesti kalandus 2020+“ 14.-15.08.2013 Pärnumaal Lepanina hotellis

Kalandusvaldkonna arvamusliidreid, eksperte, kalandussektori esindajaid
ja arengute suunajaid kaasav visioonikonverents sai teoks 14.-15. augustil Pärnumaal. Kokku osales konverentsil pea 120 kalandusvaldkonna esindajat.

Konverentsil käsitletud teemade, lektorite ja esitlusmaterjalidega on võimalik tutvuda SIIN

 

  • Teabepäev ümarmudilast 23.04.2013 Viimsi Rannarahva Muuseumis

Kalanduse teabekeskus koostöös Rannarahva Muuseumiga korraldas 23. aprillil  Eesti vete üht agressiivsemat võõrliiki - ümarmudilat - käsitleva teabepäeva.

 Temaatika ja lektorid

Henn Ojaveer, TÜ Eesti Mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur tutvustas põhjalikumalt ümarmudila tausta, selle kalaliigi levikuala Eestis ning tulevikuperspektiive kohalikes vetes.

Tutvu esitlusmaterjalidega SIIN

Andres Jaanus, TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia teadur keskendus ümarmudila püügile "otse koduväravas" elik Harjumaa vetes.

Järgnesid ühisarutelud ümarmudila kui hõrgu lihaga söögikala propageerimisest, selle töötlemis- ja turustamisvõimaluste hetkeseisust ja edasistest võimalustest.

Teabepäev juhatas sisse 25. mail toimuva, ümarmudilale keskendunud taluturu-päeva Rannarahva Muuseumis . Teabepäeval osalesid Harjumaa rannakalurid, kalandusettevõtjad jt kalandushuvilised.

 

  • Koolitusseminar "Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad" (vene keeles) 17.04.2013

 

17. aprillil sai  teoks venekeelne ettevõtluskoolitus Virumaa Rannakalurite Ühingu liikmetele Ida-Virumaal.

Tutvu koolitusmaterjalidega  SIIN

 

Eesmärk
Koolitusseminari eesmärgiks oli erinevate ettevõtlusvormide (FIE, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu jmt) võimaluste ja kitsaskohtade tutvustamine praktikutest väikeettevõtjatele.

Sihtrühm
Virumaa rannakalurid, kalanduse tegevusgruppide eestvedajad, kalandusvaldkonna ettevõtjad.

Teema
„Praktikult praktikule“ seminari käigus tutvustati, kuidas hoida kokku ettevõtluskulusid, taotleda avansilise tulumaksu vähendamist, parendada väikeettevõtjate elu-olu jpm. Seminar oli suunatud  praktiseerivatele, aga ka alustavatele ettevõtjatele.

Lektor
Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna. Lektor on mitme käsiraamatu autor, kogenud ettevõtluskonsultant ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

  • Jätkuseminar "Millist ettevõtlusvormi eelistada?" 12.03.2013 Kuressaares,
    03.04.2013 Pärnus

Eesmärk
Koolitusseminaril anti põhjalik ülevaade tegutsemisest nii FIE kui osaühingu omaniku-juhatajana; diskuteeriti, millist ettevõtlusvormi  on iseenda tööandjal mõistlik eelistada. Eelmistel, 2012. aastal kalanduse tegevusgruppidele  läbiviidud koolitusel käsitletud teemasid vaadeldi detailsemalt.

Sihtrühm
Seminaril osalesid kalanduse tegevusgruppide liikmed ja eestvedajad, kalandusvaldkonna väikeettevõtjad.

Temaatika
„Praktikult praktikule" seminari käigus tutvustati ettevõtete registreerimise ja ettevõtlusvormi muutmise protseduure, raamatupidamist ja maksuarvestust, uuemat kohtupraktikat ning Maksuameti seisukohti. Seminar oli suunatud eelkõige  tegutsevatele ettevõtjatele, ent kasulikku teavet said ka alustamist kavandavad osalejad. 

Lektoriks oli ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna: mitme käsiraamatu autor, kogenud ettevõtluskonsultant ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

Tutvu jätkuseminari esitlusmaterjalidega SIIN

  • Teabepäev kutselistele kaluritele ja harrastuskalastajatele, kõigile kalandushuvilistele 21.03.2013

Kalanduse teabekeskus koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlastega korraldas  21. märtsil 
TÜ Pärnu Kolledžis kalandusalase teabepäeva.

Teabepäeval osalesid kutselised kalurid ja harrastuskalastajad, aga ka kõik teised kalandusest huvitatud.

Teemad, lektorid, esitlusmaterjalid (avanevad, klikkides teemal)

"Sügiskuderäim Liivi lahes: minevik ja olevik."  Timo Arula (TÜ EMI)

"Meritindi saagid Liivi lahes-kõikumised ja nende võimalikud põhjused."   Heli Špilev (TÜ EMI).  Ettekandes tutvustatakse täiesti uusi fakte tindi noorjärkude uuringutest, mis võiksid just kaluritele huvi pakkuda.

"Kalanduse ja hüljeste interaktsioonid ja võimalused probleemide lahendamiseks." Markus Vetemaa (TÜ EMI)

__________________________________________________________________________________________

2012

  • Kalakasvatajate õppereis Serbia Vabariiki 25.11.-02.12.2012


Õppereisil osalesid üheksa Eesti vesiviljelusettevõtte esindajad ning kaks teabekeskuse töötajat.

Tegevkalakasvatajatele suunatud õppereisi eesmärgiks oli Serbia kalakasvanduste, kalasööda- ja töötlemistehaste ning kalaaretusega tegelevate teadusasutuste väisamine. Fookuses oli eelkõige soojaveeliste kultuuride (peamiselt karpkala) kasvandamisega tegelevate ettevõtete külastamine, kuivõrd varem toimunud õppereisid olid suunatud pigem kogemuste omandamisele forellikasvanduse alal.

Õppereisi ajakavaga on võimalik tutvuda SIIN

Vesiviljelusest Serbias

97% Serbia vesivilelusettevõtetest paikneb maa põhjapoolseimas provintsis-Vojvodinas. Kalakasvanduste aastane kogutoodang varieerub 9000-13 000 tonni vahel, sektori hõive on u 1000 inimest.

Enimlevinud kultuurideks on karpkala (Cyprinus carpio), mida kasvandatakse keskmiselt
8000-10 000 tonni, ning vikerforell (Oncorhynchus mykiss), mille aastane kogutoodang varieerub 1600 ja 2500 tonni vahel.

Palju tegeldakse ka kalaaretuse ja kalade kasvatamisega asustamiseks: ligi 30% karbi- ja 25% forellikasvandusest moodustab maimukasvatus.

Serbia aastane kalatarbimine 2009. a oli  5,2 kg elaniku kohta aastas. Esmapilgul väike number on näidanud tõhusat kasvutendentsi, kuna aastail 2003-2004 oli vastav näitaja kõigest 2,5 kg. Merepiirita riigis on populaarsed kasvanduste kalad, eriti karpkala ja 280-300 g kaaluv portsjonforell.

FAO kokkuvõtet Serbia vesiviljelussektorist on võimalik lugeda SIIN

 

Külastatud karpkalakasvandused

Ečkaon Serbia suurim karpkalakasvandus, mille territoorium on 2250 ha. Kasvanduse aastane kogutoodang ulatub 3500 tonnini (sh 1000 t maimukasvandust). Suur osa toodangust läheb lisaks kohalikule turule ka eksporti, peamiselt Austriasse, kus eelistatuimaks suuruseks on 3,5-4 kg kaaluvad karpkalad.

Ettevõttes töötab 210 inimest.

Kohapeal oli võimalus oli tutvuda ka tootmisprotsessi, kalade väljapüügi ja sorteerimise ning  lossimisega ning automatiseeritud tehasehoonega, kus hetkel tegevust ei toimunud. 
Tõdeti, et vaadeldud tootmisprotsessis on suur rõhk n-ö käsitööl.

ZZ Despotovo on toodangumahtudelt tunduvalt väiksem, olles suunatud peamiselt kohalikule turule. Ettevõttes olid 2-3 aasta eest keerulised ajad, mistõttu on palgatud ettevõtluskonsultandid, kelle eesmärk on firma 1-2 aasta pärast kasumlikuks muuta.

Lahkelt võõrustanud ja selgitusi jaganud direktor Marko Bagihi sõnul on suur tõenäosus see eesmärk ka saavutada.

Õppereisil osalenutel oli võimalus tutvuda ka tootmisprotsessi, sh kalapüügi, -kaalumise ja
-lossimisega. Tõdeti, et väljapüük ja lossimine on Eestis pisut läbimõeldumalt korraldatud: kindlasti mängivad siin rolli nii klimaatilised iseärasused kui ootused tööandjale (spetsiaalne tööriiietus, rohkemate tehniliste abivahendite kasutamine jne).

Kohaliku, taignas küpsetatud karpkala suurepärast maitset oli võimalik ka degusteerida, tõdedes, et Eestis on karpkala valmistamise traditsioonid pisut teistlaadsed (valdavalt küpsetatakse seda ahjus).

Kapetanski Rit

Kasvanduses oli väljapüük toimunud nädal enne visiiti, hetkel praktilist tegevust ei toimunud. Kohtumine kasvanduse juhatajaga ja küsimuste-vastuste voor andis piisava ülevaate firma tegemistest ja mahtudest: kasvandused paiknevad 642 hektaril, aastatooodang on u 1100 t, töötajate arv ligi 40.

 

Külastatud forellikasvandused

Ljubovija mägises piirkonnas paikneva Riboteksi tootmisterritoorium on 4200 m2, kasvandatakse peamiselt portsjonforelli kaaluga 280-300 g, mis on enimnõutud maht nii eksportturul Saksamaal kui kohapeal Serbias. Toodangu aastane maht on ligi 250 t, lisaks tegeldakse maimukasvatuse ja
-aretusega. Ettevõttes töötab 15 inimest.

Kalamarja on seni eksporditud peamiselt USAst Seattle'ist ja ka Taanist, ent kaasuvate haiguste ennetamiseks ja vältimiseks tehakse tööd ka oma, n-ö Serbia tõu aretamisega. 

Tõdeti, et Serbia (peamiselt mägedes paiknevate) forellikasvanduste suureks plussiks on pideva ja kiire juurdevooluga mägijõed, lisaks rikastatakse vett hapnikuga.  Jõed ja allikad muutuvad põuaseks ning veevool väeneb üksnes väga palavatel suvedel, mil temperatuur tõuseb 45 kraadini.

Forellikasvandus Perucac

Doonau lähistel paiknev Perucaci forellikasvandus rajati aastal 1987. Toodangu aastamaht on üle 300 t, ettevõttes töötab 25 inimest.

Kuna kala "vajab kasvamiseks" eelkõige kvaliteetset ja rohket vee juurdevoolu, on see Bosnia piiri äärses Serbias tagatud. Mööndi, et Eestis tuleb sama proportsiooniga tulemuse saavutamiseks lihtsalt rohkem tööd teha.

Kalasööda- ja töötlemistehased (tegevusülevaade ja kontaktandmed ingl k)

Kalatöötlemis- ja kalasöödatehas DTD Ribarstvo

Modernse, eraomanduses oleva ettevõtte toodangu moodustavad erinevat tüüpi kalasöödad ning rohke nimistu kalatoodetest: võimalik oli degusteerida karpkalast valmistatud viinereid, snäkke, riisilisanditega, vaakumpakendis poolfabrikaat-tooteid (u 10 erinevat!) kolme pasteediliiki. Toodang on suunatud nii kodumaisele turule kui eksporti, tellimusi jagub.

Võimalus oli ka tootmisprotsessi jälgida, sh pakkus enim huvi karpkala töötlemine: soomustustamine, puhastamine, fileerimine. Automatiseeritud tsehhis tehti siiski ka palju käsitööd: vastasel korral polevat põhjalik kalapuhastamine võimalik.

Külastati ka erinevate temperatuuridega külmutustsehhe, kust toodang tellijani jõuab.

Granuleeritud kuivsöödatehas Veterinarski Zavod Subotica

Peamiselt karjakasvatus-, lemmikloomade- ja kalasöödale spetsialiseerunud tehase juhataja tutvustas erineva läbimõõduga (2-9 mm) graanulsöötade tootmist; toodetakse nii ujuv- kui põhjalevajuvat sööta. Rohket huvi pakkunud küsimustele söötade hinna osas ei õnnestunud detailset vatsust saada: mõistagi sõltub kõik kogustest, tarnetingimustest jne, mistõttu hinnakujundus põhineb konkreetsel tellimusel.

 

Teadusasutused

Belgradi Ülikooli k alandus- ja rakendusliku hüdrobioloogiakeskuse (Center for Fishery and applied Hydrobiology) külastamine oli muljetavaldav: 2005. a algatatud teadusprojekti raames oli saavutatud häid tulemusi nii forelli-, karpkala kui kohaaretuse osas; uurimistööd tehakse kalahaiguste ennetamiseks ning spetsiaalselt Serbia tingimustesse sobivate liikide aretamiseks. Haigustele vähevastuvõtliku kalaliigi aretamiseks kulub ligi 9 aastat ehk kolm generatsiooni: iga järgmine põlvkond on eelmisest tugevam.

Osalejate sõnutsi täitis õppereis oma eesmärgi, võimaldades kasulikke koostöökontakte nii teadus-arendustegevuse kalasöötade tellimise kui kalatöötlemise osas. Esimesed koostööpakkumised teadustöö osas on Belgradi Ülikoolist juba laekunud.

Pane tähele:Täiendavate küsimuste tekkimisel ja/või ettevõtete kontaktide soovi korral palun helistage või saatke e-kiri!

Õppereisi fotodega on võimalik tutvuda SIIN

 

  • Koolitusseminar "Erinevad pakendamisvõimalused kalatööstuses"
    10. oktoobril 2012 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses

 

Seminari eesmärgiks oli kala ja kalatoodete kaasaegsete ja uuenduslike pakendamisvõimaluste tutvustamine. Sihrühma moodustasid kalatöötlemisettevõtete esindajad ja/või kalatöötlemise alustamist kavandavad ettevõtjad.

Alltooduna esitluste teemad, letorid ja materjalid (avaneb lingina)

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Koržetsi kalaroogade õpiköök 19.09.2012 Koguva Jahisadamas sadamas ja 07.07.-08.07.2012 Oiu Sadamas

7. ja 8. juulil toimus Võrtsjärve ääres Oiu sadamas kalaroogade valmistamise õpituba Võrtsjärve kalanduspiirkonna rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele. 19. septembril, Koguva Jahisadamas, oli analoogne õpituba suunatud MTÜ Saarte Kalanduse liikmetele.

Õpitoa eesmärgiks läbi praktilise tegevuse omandada teadmisi ja värskeid nippe kalade eeltöötlemiest ning kalaroogade valmistamisest.

Õpituba juhendasid mainekad kalakokad Koržetsi kalaroogade õpiköögist - Kaarel ja Vladislav Koržets.

Käsitletavasse teemaderingi kuulusid värske kala tunnused, erinevate kalaliikide puhastamine ja fileerimine; kasulikud nipid sellest, mida pidada silmas kalade praadimise juures; mis muudab ühe kalasupi teisest paremaks, kalaroogade maitsestamine, külmutatud kala töötlemine, kalapuljongite keetmine, kalade marineerimine ning teisedki aktuaalsed kalateemad. Kokku töödeldi õpitubades ligi 10 erinevat kalaliiki.

Vaata retsepte ja proovi ka ise järele!

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Tallinna Merepäevad 14.07.2012

Teabekeskuse töörühm  osales 14. juulil Tallinna Merepäevadel kalasuppide keetmise võistlusel. Auhinnalist kohta sedapuhku küll ei tulnud, kuid suitsutursast valmistatud koorene püreesupp maitses külastajatele väga.

Fotodega saab tutvuda SIIN

  • Õppepäev kalade suitsutamisest 07.06.-08.06.2012

Kalanduse teabekeskuse töörühm korraldas 7.-8. juunil täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi pakkuva kalasuitsutamise õpitoa, mis oli sedapuhku suunatud peamiselt Saare-, Lääne- ja Pärnumaa kalasuitsutamisega tegelevatele rannakaluritele ja kalatöötlejatele.  Õpituba viidi läbi Kuressaare Ametikoolis ja Nasval, Tihemetsa turismitalus.

Osalejatele jagasid oma teadmisi ja kogemusi juhendajadMarge Leimann, Kuressaare Ametikooli toitlustamise õppesuuna vanemõpetaja, ning  Tiina Mai, Tihemetsa turismitalu perenaine, teavitatud praktiseeriv kalasuitsutaja.

Õpituba oli suunatud eelkõige suitsutamisalaste kogemuste vahetamisele ning praktiliste oskuste lihvimisele parima tulemuseni jõudmiseks. Samas polnud "parima" suitsukala omaduste määratlemine just hõlbus ülesanne: ühise arvamuse kohaselt sõltub see  piirkondlikest maitse-eelistustest, kalatarbimise traditsioonidest, sihtturust, kalatoote säilitusajast jpm. Suurt rolli mängib ka suitsutusahju võimsus ja sihtotstarve:  kas toodang on mõeldud  oma perele, turismitalu külastajatele (enamasti on sel puhul kasutusel nn väikeahjud, mis sageli ka omavalmistatud), või on kalatooted suunatud näiteks eksportturule - viimasel juhul on kasutusel võimsad, tööstusliku automaatseadistusega ahjud.
- - - -
Omakäeliselt suitsutati eelsoolatud (tund ja 10 minutit soolvees olnud)  ahvenat, tuulehaugi, lesta ja räime - kõiki kalaliike jagus ka degusteerimiseks ning tulemusele omapoolse hinnangu andmiseks. Nii leiti, et näiteks räime kuldkollane värvus ja mahlasus on suurepärane; soolsuse osas jäädi aga eriarvamusele.

Osalejate tagasisidest lähtuvalt on praktilisi õppepäevi vaja eelkõige kogemuste ja kontaktide vahetamiseks, taolise suunitlusega koolitusi on kavas ka edaspidi korraldada.

 

  • Kalandusalane õpituba põhikooliõppuritele 11.05.-12.05.2012

Kalanduse teabekeskus korraldas koostöös MTÜga Noored Merele 11.-12. mail kalandusalase õpitoa Paikuse põhikooli 5. klassi õppuritele Pärnumaal Reiu puhkekülas.

Õpitoa käigus anti ülevaade Eestis elutsevatest kalaliikidest, tutvuti ajalooliste ja kaasaegsete kalapüügivahendite ning kalade uurimise metoodikatega.

Teoreetilise teadmiste omandamise kõrval pakuti osalejatele ka rohkelt praktilist, "ise-käsi-külge"-tegevust, sh kalapüüki jõel, spinninguloopimist, korgiga õngepüüki, termokostüümide testimist, aga ka kalade eeltöötlemist toiduvalmistamisel (rookimine, soomustustamine jne).

Õhtu päädis püütud kalasaagist valmistatud kalaroogadega.

Tutvu õpitoa päevakavaga SIIN

Fotosid saab vaadata SIIN

 

  •  Kalandusmessi väisamine Brüsselis 23.04.-26.04.2012

23.-26. aprillil 2012 külastas kalanduse teabekeskuse töörühm maailma suurimat kalandusmessi European Seafood Exposition (ESE)  Brüsselis. Tegemist on ülemaailmse kalandusäri aasta suursündmusega, millel täitus tänavu 20. aastapäev.

Messil oli esindatud üle 1600 eksponendi enam kui 140 riigist.

Eesti Kalaliidu eestvedamisel osales messil ka 22 Eesti kalatöötlejat ja -eksportijat. Eesti ettevõtete osalemist messil toetas PõllumajandusministeeriumEuroopa Kalandusfondi kaudu.

Eesti kalaettevõtete messil osalemine oli suunatud kalatööstuste  ekspordivõime suurendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Eestis püütud  kalast suurem osa läheb ekspordiks, seetõttu on oluline osaleda aktiivselt välismessidel, kus luuakse ja hoitakse kontakte.

Kalandusmessi fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Koolitusseminar „Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad“ veebruar-aprill 2012

Ettevõtluskogemusega väikeettevõtjatele (rannakalurid, kala ja kalatoodete töötlejad ja turustajad) ning kalanduse tegevusgruppidele suunatud seminar on läbi viidud kolme kalanduse tegevuspiirkonna - Liivi Lahe Kalanduskogu, Virumaa Rannakalurite Ühingu ja Hiiukala -  keskuses.

Koolitusseminari toimumisajad:

  • 08. veebruaril Pärnus, spaa-hotellis Estonia (Liivi Lahe Kalanduskogu);
  • 27. märtsil Rakveres, hotellis Wesenbergh (Virumaa Rannakalurite Ühing);
  • 05. aprillil Kärdlas, Tuuru majas (Hiiukala);
  • 18. aprillil Kuressaares, hotellis Arensburg (Saarte Kalandus).

Koolitusseminari  eesmärgiks oli erinevate ettevõtlusvormide (FIE, osaühing, aktsiaselts jmt) võimaluste ja kitsaskohtade tutvustamine praktikutest väikeettevõtjatele.

Seminari viis läbi ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna: mitme käsiraamatu autor, kogenud nõustaja ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

Käsitletud temaatika: isikud ja ettevõtjad, uus perekonnaseadus ja ettevõtlus, raamatupidamis- ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks, töise tulu maksustamise tingimused, rahakasutuse võimalused erinevate ettevõtlusvormide puhul, ettevõtluse kulud FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine, ajakohased ettevõtluse probleemid, pankroti ABC ja palju muud asjakohast.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“ 21.02.2012

21. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Tervise Paradiis teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“, mille eesmärgiks oli tutvustada kalandussektori esindajatele MSC põhimõtteid ning sertifikaadi taotlemise ja efektiivse rakendamise võimalusi.

Teabepäeva viisid läbi Merehoolduse Nõukogu (Marine Stewardship Council) Balti mere piirkonna kalanduse teavitustegevuse ametnik/konsultant Helene Tivemark ja piirkonna juht Minna Epps.

Organisatsiooni MSC tegevuse ja sertifitseerimise üldise protseduuriga on võimalik tutvuda SIIN ning kokkuvõtlikuma tutvustusmaterjaliga on võimalik tutvuda SIIN.

Teabepäeva materjalid leiad SIIT .

Fotodega saab tutvuda SIIN .

  • Jääfestivali kalapäev 18.02.2012

18. veebruaril teoks saanud Jääfestivali kalapäeval oli õpitoa-telgiga esindatud ka kalanduse teabekeskus. Õpitoa eesmärgiks oli edendada kohaliku, Eesti vetest püütud kalast valmistatud roogade tarbimist.

Kalaroogade õpitoas toimetas kalakokk Ahto Luik, kes juhendas maitsvate kalaroogade valmistamist meie rahvuskalast räimest. Pärast kalapüügivõistlust kostitati võistlejaid räimesupiga. Õpituppa jagus uudistajaid terveks päevaks ning kolmele räimeroale lisandus ka väike ahvenapala: noored neiud olid  jõe peal kalaõnne proovinud ning nende saagiks langes priske ahven, millest valmistati maitsev fileepala.

Lisaks õpetussõnadele ja retseptidele avanes osalejatele võimalus esitada küsimusi Pärnu lahe kalastiku kohta Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlasele Heli Špilevile, kes oli kaasa võtnud ka Pärnu lahe ühe uue liigi esindaja – mudakrabi.

Fotodega saab tutvuda SIIN .

 

  • Koolitusseminar „Kliendikeskne müük“

15. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Estonia koolitusseminar „Kliendikeskne müük“, mille eesmärgiks oli kala ja kalatoodete ostuhuvi suurendamine läbi tõhusama, tarbija vajadustest lähtuva müügiprotsessi.

Koolituse viis läbi NLP Instituudi koolitaja ja psühholoog Ave Eero.

Teemadena käsitleti edukat müügisuhtlust sh teeninduspsühholoogia taktikaid, ostusoovi soodustava teeninduskunsti võtmeküsimusi, mängiti läbi erinevaid ostu-müügiolukordi ning toimus arutelu ja analüüs.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2010"

19. detsembril toimus Pärnu Keskraamatukogus kalanduse teabekeskuse väljaantud aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2010 " esitlus. Raamat käsitleb Eesti kalanduse hetkeseisu ning peamisi arengusuundi.

Raamatu esitlusele järgnes tutvumine kalanduse teabekeskusega.

Fotodega saab tutvuda SIIN

 

  • Õppepäev kalatoodete turustajatele: Kalade eeltöötlemine, kalaroogade valmistamine

1. ja 8. novembril korraldasime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppepäeva värske kala ja kalatoodete turustajatele, osalema olid oodatud nii väike- kui suurjaemüüjad.

Lektoriteks olid  Maire Vesingi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toitlustuse eriala vanemõpetaja ning Kaiti Pirs, toiduainete tehnoloog. Kaasatud oli ka kutseline kalur Ahto Luik, kelle juhendamine ja rohked praktilised näpunäited hea vastuvõtu leidsid.

Õppepäev koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast, põhirõhuga just viimasel: koolituse käigus töödeldi põhjalikult (alates soomuste ja lõpuste eemaldamisest kuni fileerimise ja nahaeemaldamiseni) kaksteist erinevat kalaliiki: forell, paalia, tuur, räim, linask, latikas, haug, särg, säinas, silm, koha ja tint; kõik Eesti vetest püütud või kohalikes kasvandustes kasvatatud.

Pärast töötlemist valmistasid osalejad kaladest erinevaid roogi: räimeomlett ja -pirukas,  paneeritud ja täidisega kalaroad, ühes tükis küpsetatud, 10 kg kaaluv, täidisega tuurakala, jääkidest valmistatud kalapuljong (NB! rookimisel võib kaotsi võib minna vaid 18% väärtuslikust kalast) röstitud silmud jpm andsid osalejatele häid ideid nii kala turustamisel (kliendivaates)  kui ka omaenese koduses köögis.

Loe lisaks SIIT

Õppepäeva fotodega saab tutvuda SIIN

  • Õppereis Taani: DanFish International 2011 ja lääneranniku kalurikülad

12., 13. ja 14. oktoobril toimus Taanis Aalborgi kongressi ja kultuuri keskuses kalandusmess DanFish International 2011 . Kokku oli oma toodete/seadmete esitlejaid 350 26st riigist ning neil päevil külastas messi üle 11 000 inimese.
Kalanduse teabekeskus liitus sellel korral Läänemaa Rannakalanduse Seltsi rahvaga ning õppereisi käigus külastati lisaks messile kolme Taani lääneranniku kaluriküla: Slettestrand, Blokhus, Løkken.

Õppereisi fotod

 

  • Koolitus vesiviljelussektorile: Nitrifitseerival tehnoloogial põhinevad bioreaktorid

5. septembril toimus Tartus koolitus. Lektoriks oli Mohan Kandaswamy, ettevõtte Oriental Aquamarine Biotech India Private Limited asutaja (http://www.ted.com/profiles/300370 ).

Loe edasi

 

  • Teadlastega seirepüügil

22. juunil käis teabekeskuse rahvas tutvumas Eesti mereinstituudi teadlaste tegemistega Pärnu lahel. Teele hakati end Pärnu sadamast hoolimata suhteliselt tuulisest ilmast asutama kell kaheksa hommikul.
Selgitusi seirepüügikohtades ehk jaamades tehtavatest toimingutest  jagas mereinstituudi ökodünaamika osakonna laborant doktorant Timo Arula.

Loe edasi

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Sector`s  view on joys, concerns and expectations of the Estonian fisheries areas 72 Normal 0 false false false EN-GB X-NONE X-NONE
2022

Õpitoad festivalil RäimeWest 14. mail Lao kalasadamas

Teabekeskus pühendas päevakangelasele räimele ja teistele Läänemere uimelistele õpitoad, kus jagasid juhiseid bioloog ja kalatundja Anu Metsar ning Peipsimaa kalagurmaan Tauno Laasik.

Õpitoas kõneldi mõistagi räimest, määrati-uuriti Läänemere kalu, pandi proovile uimeliste tundmine ning tutvustati haruldasemaid liike. Anu Metsar andis nõu esmapilgul sarnaste kalaliikide määramiseks, võttes appi soomuste lugemise, uimede paiknemise, kala „näoplaani“ ja lõuaehituse, ning näidati haruldasemaid veeasukaid. Lapsed said oma lemmikkaladele uimed, lõpused ja saba joonistada.

Kalaköögi räim valmis seekorda Peipsi moodi: maisijahus ja kamas paneeritud ning või-õli segus kuldseks küpsenud räimepäike kujunes tõeliseks menukiks. Boonuseks lihtne valmistamine: pannile minevat kala ei roogitud-puhastatud, sündis süüa koos sisikonnaga.

Valik kajastusi:

Räimepärg pildil
Pärnu Postimehe PILDID
Maitseelamuste Koja ALBUM

Viide sündmusele

 

 

 

2012

Uuring kliimamuutuste mõjust Eesti veeökosüsteemidele ja põhjaveele (Keskkonnateabe Keskus, 2012)

Vastutav täitja juhtivteadur Peeter Nõges
Põhitäitjad: prof Jaak Jaagus, Tartu Ülikooli Geograafia osakond; dr Arvo Järvet, Tartu Ülikooli Geograafia osakond; prof Tiina Nõges, EMÜ, PKI; M.Sc. Alo Laas, EMÜ, PKI
Tartu 2012

 

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut on Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viinud Eesti teadlaste poolt avaldatud teadusartiklite analüüsi ning nende põhjal koostanud ülevaate kliimamuutuste mõju ilmnemisest Eesti siseveekogudele, rannikumerele ja põhjaveele ning märgaladele "Kliimamuutuse mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad".

Ülevaates on esitatud ettepanekud keskkonnaseire programmide täiendamiseks, et võimalik oleks seiretulemuste alusel eristada kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju veeökosüsteemide ja põhjavee seisundile.

 

Kokkuvõte

Surved veeökosüsteemidele (lk 8-9, 12-13)

Eestis on peamisteks inimmõjust tingitud veemajandusprobleemiks eutrofeerumine põllumajandusliku haju- ja punktkoormuse, setetest lähtuva sisekoormuse ning asulate veeheite toimel ja veereostus. Reoained võivad veekeskkonda sattuda prügilatest ja muudelt ohtlike ainetega reostunud aladelt. Lisasurveid põhjustavad veekogude füüsiline muutmine (maaparandus, kuivendus, paisud, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine), olme ja tööstusveevõtt, maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, veetransport ja võõrliikide mõju.

Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres ning süvaveekerge. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus. Jääkatte puudumisel suureneb oluliselt tuulest tingitud aju-pagu nähtuste amplituud, mille tagajärjel tugevneb talviste läänekaaretormide mõju Lääne-Eesti ja saarte randadele ning üleujutuse oht lääneranniku lahtedes. Temperatuuri tõus soojal poolaastal suurendab veesamba termilise kihistuse stabiilsust, mis soodustab tsüanobakterite ulatuslike õitsengute teket. Läänemere üldine soojenemine soodustab tulnukliikide levikut, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed kogu ökosüsteemi struktuurile.

Soolsus on peamine elustikukoosluste suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb Põhjamerest soolase vee sissetungide ja jõgedest mageda vee äravoolu tulemusena, millest esimene on määratud tuulterežiimi, teine sademeterežiimi poolt. Kahekümnenda sajandi jooksul Läänemere soolsus kõikus märkimisväärselt, kuid soolsuses statistiliselt olulist trendi ei ilmnenud. Siiski ennustavad enimkasutatud kliimamudelid et 21. sajandi jooksul veetemperatuur Läänemere tõuseb, soolsus ja kihistumise stabiilsus aga vähenevad. Muutused tuule kiiruses on väikesed, kuid talviti ja kevaditi tuule puhangulisus kasvab Soome lahes. Neil muutustel võivad olla olulised tagajärjed Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule.

Läänemere elustik on äärmiselt tundlik survetegurite suhtes, kuna suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid, vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Palju on ka külmalembeseid liike, kelle termilise taluvuse tõttu paneb temperatuuri tõus proovile. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb ja temperatuuri tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide levikut.

Kui eutrofeerumine kiireneb suurenevast sademete hulgast tingitud väliskoormuse või anaeroobsete merepõhja alade laienemisest tingitud sisekoormuse tõttu, võib tulevikus oodata veeõitsengute intensiivistumist. Vee magestumise tagajärjena võib aheneda aerjalaliste levila, mis mõjutab räime ja kilu toidubaasi. Liivi lahe avaveeosas on suurenenud tulnukliigi Cercopagis pengoi arvukus, kes on tõusnud suviti olulisele kohale planktontoiduliste kalade toidus. Talvine ja varakevadine ilmastik mõjutab oluliselt varasuvise zooplanktonikoosluse arengut rannikumeres ja pehmete talvede järel on zooplanktonit rohkem. Läänemere põhjaelustik muutlikkust määravad eutrofeerumine ja kliima tegurid peaaegu võrdsetes osades. Kliimamuutus suurendab tõenäoliselt keskkonnasurve taimedele ja seda nii temperatuuristressi, fütoplanktoni ja niitvetikate vohamisest tingitud valgusolude halvenemise, kui ka tormisuse kasvust tingitud rannale heitmise või setete alla mattumise tõttu. Kliimast tingitud süvikute vee stagneerumine ja hapnikuta tsooni laienemine koos ülepüügiga on viinud olukorrani, kus Läänemere tursapopulatsioon võib hävida. Tursa toitumissurve vähenemine viis kilupopulatsiooni märgatava suurenemiseni.
Räimepopulatsiooni arengut on mõjutanud pigem toidubaasi halvenemine, kuna mitmete suuremõõtmeliste aerjalaliste arvukus langes koos soolsuse langusega olukorda raskendas veelgi toidukonkurents kiluga. Jääkatte vähenemine Läänemerel ohustab viigerhüljest, kes on põhjapoolsetest loivalistest kõige enam kliima poolt mõjutatud liik, kuna tema levik ja paljunemine on seotud jääoludega.

Värske ansambelsimulatsiooni kohaselt halveneb Läänemere vee kvaliteet tulevikus, kui toiteainekoormused jäävad praegusele tasemele. Hapnikurikka soolase vee sissetungide vähenemise tõttu laieneb hapnikupuudus põhjakihtides, mis suurendab toiteainete kontsentratsioone ja fütoplanktoni hulka mere pinnakihis. Vee läbipaistvus Läänemere keskosas väheneb kuni 1,5 m võrra. Simulatsioon näitas, et toiteainekoormuste vähendamisest seadusandluses etteantud tasemeni ei piisa vee kvaliteedi parandamiseks selle sajandi lõpuks.
Kliimamuutuse mõju on suurem, kui toiteainekoormuste vähenemisest saadav efekt, mistõttu vee läbipaistvus väheneb jätkuvalt. Kui õnnestub ellu viia suuremad, Läänemere Tegevuskavas ette nähtud koormuse vähendamise meetmed, paraneb Läänemere vee kvaliteet selle sajandi lõpuks ja vee läbipaistvus Läänemere keskosas kasvab kuni 1 m võrra. Halvima stsenaariumi järgi väheneb oluliselt hapniku tase Läänemere põhjas, suureneb toiteainete kontsentratsioon ja intensiivistuvad veeõitsengud. Soojal poolaastal väheneb Secchi ketta nähtavus Läänemere kaguosas enam kui 2,5 meetri võrra.

Järvedel on kliimamuutuse seisukohast kahetine roll. Emiteerides kasvuhoonegaase mõjutavad järved aktiivselt kliimat, teisalt on järved, nii nagu muudki ökosüsteemid, tundlikud klimaatiliste tegurite, eelkõige temperatuuri ja sademete muutuste suhtes. Järvedes lühendab kliima soojenemine jääkatte kestust, tõstab veetemperatuuri ja tugevdab termilist kihistumist. Sademetehulga suurenemine tõstab järvede veetaset ning valglast lähtuvat toiteainetekoormust. Eri tüüpi järved reageerivad klimaatilistele teguritele erinevalt.
Fenoloogiliste vaatluste järgi on jääminek ja suurvee kõrgseis nihkunud varasemaks, veekogude jäätumine aga hilisemaks. Muutused järvede hüdroloogiliste faaside saabumisaegades on väiksemad kui jõgedes, mis näitab seisuveekogude suuremat inertsust kliimamuutuse suhtes. Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad sajandi lõpuks nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja Põhja-Euroopa järvede jääkatte kestuse vähenemist 1–2 kuu võrra. Jääkatte lühenemise ja veetemperatuuri tõusuga tugevneb veesamba termiline kihistus ja pikeneb kihistunud perioodi pikkus.

Varasema jäämineku tõttu nihkub varasemaks ka füto- ja zooplanktoni areng. Sagenevate sulailmade tõttu jäävad järved talviti vähem ummuksisse ja kalade talvise suremise oht madalates järvedes tõenäoliselt väheneb. Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust ja hapnikuta tsoon võib laieneda suuremale põhjaalale soodustades fosfori leket setetest. Kõrgem temperatuur, stabiilsem termiline kihistumine ja parem fosfori kättesaadavus võivad soodustada sinivetikaõitsenguid. Kestva kihistumise olukorras võib vee pindmine kiht toiteainetest ka vaesuda, mis lükkab veeõitsengu tekke sügisese vee segunemise perioodile. Koos veeõitsengute sagenemisega soojemas kliimas võivad sageneda kalade suvised massilised hukkumised hapnikukontsentratsioonide suurte ööpäevaste kõikumiste ja aluselises keskkonnas moodustuva ammoniaagi tagajärjel.
Sademetehulga suurenemisega kasvab valglalt lähtuv toiteainete koormus järvedele, mis suurendab bioproduktsiooni ja settimiskiirust, kuid ainete kontsentratsioonid võivad veerohkuse tingimustes lahjeneda. Seega võib kliimamuutus nii tugevdada kui nõrgendada eutrofeerumise ilminguid ja töötada vastu järvede seisundi parandamise meetmetele või neid toetada.

Eesti suurjärvede ökosüsteemid on tundlikud temperatuuritõusu ja veetasememuutuste suhtes. Peipsis, mille elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks ökosüsteemis. Suurenenud troofsuse tingimustes kaasnevad kõrge suvise veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud ja kalade suremine. Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett. Tindi ja rääbisevarude muutusi on mõjutanud kliima soojenemisest tingitud muutused nende liikide kudemistingimustes. Sademete hulga muutused mõjutavad valgalt lähtuvaid ainekoormusi ning meie suurjärvede veetaset suures ulatuses. Veetase mõjutab otseselt veesamba valgustatus ja ainevahetust põhjasetetega ning nende kaudu fütoplanktoni kasvu. Madalas Võrtsjärves, kus veetaseme muutumise amplituud ületab järve keskmist sügavust põhjustades kuni kolmekordset veemahu ja kuni 2,4-kordset keskmise sügavuse muutumist, on selle mõju järve ökosüsteemile valdav. Võrtsjärve võib tema kõrge kliimatundlikkuse ja pikkade vaatlusridade tõttu pidada üheks kliima mõju uuringute näidisobjektiks, mille loodusliku veerežiimi säilitamine on üheks kliima mõju seire eelduseks. 

Uncategorised

Kalanduse teabekeskus II Võrtsjärve angerjafestivalil 12. septembril - angerjas peab pidu!

Aeg ja koht: 12.09.2020 Võrtsjärve külastuskeskuses ja Ulge Pargis

Laupäeval, 12. septembril saab teoks teine Võrtsjärve angerjafestival. Kalast kantud õpitubadega on taasesindatud ka teabekeskus.

Õpitoad Võrtsjärve kuldkalast angerjast ning teistest sisevete kaladest, juhised angerjahõrgutiste valmistamiseks ning koolinoorte "angerja-ERI" on kavas 11. ja 12. septembril.

Õpitubades toimuvast

Festivali eelõhtul, 11. septembril kell 10–17

• Koolinoorte "angerjaroogade–ERI":  kalakokk Tauno Laasik ja Triinu Akkermann Peipsimaa Kogukonnaköögist juhendavad Viljandimaa koolinoori kalatoitude valmistamisel. Kavas on viis õpikööki eelbroneeritud osalusega.

• Festivalipäeval, 12. septembril kell 10–16

o Angerjagurmaanidele: võimaluste paljusus Võrtsjärve kuldkala – angerja – valmistamisel – juhendab kalakokk Tauno Laasik Peipsimaa Kogukonnaköögist.
o Kalaõpituba lastele: sisevete kalade elusuuruses määramine, nende sise- ja välisehitusega tutvumine, kalade iseärasused ja kohastumus vee-eluks – tule ja pane oma kalatundmine proovile Tartu loodusmaja juhendamisel!
o Angerja käekäigust ja Võrtsjärve kalavarude seisust kõneleb maaülikooli kalateadlane Priit Bernotas.

Ajakavas võib esineda muudatusi.
Programmist lähemalt festivali facebookist

Lisateave ave.menets@ut.ee

 

Õpitubades osalemine on huvilistele tasuta.

Õpitoad saavad teoks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel.

 

 

 

 

Sündmused & Koolitused
 
< Mai 2024 >
ETKNRLP

29

30

 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31

1

2