Teadusartiklid

Raskmetallide sisalduse ja ahvena (Perca fluviatilis L.) bioloogiliste näitajate vahelised seosed Pärnu lahes (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2013)

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus ajakirjas "Proceedings of the Estonian Academy of Sciences" avaldati septembris 2013 artikkel "Relationship between biological characteristics of fish and their contamination with trace metals: a case study of perch Perca fluviatilis L. in the Baltic Sea" (eesti k - "Raskmetallide sisalduse ja ahvena (Perca fluviatilis L.) bioloogiliste näitajate vahelised seosed Pärnu lahes"), autoriteks Leili Järv, Jonne Kotta ja Mart Simm.

On alust arvata, et kala bioloogilised näitajad mõjutavad raskmetallide kogunemist tema organismi. Kahjuks on selliseid uuringuid tehtud vaid üksikute kalaliikide kohta. Käesolev uurimus püüabki näidata, kuidas ahvena bioloogilised näitajad, nagu sugu, suguküpsus ja vanus, mõjutavad elavhõbeda, kaadmiumi, vase ning tsingi kogunemist maksa- ja lihaskoesse. Selgus, et kalade saastumine raskmetallidega on keerukas nähtus, mis ühelt poolt sõltub sellest, millise metalliga on tegemist, ja teiselt poolt vaadeldavate bioloogiliste näitajate kompleksist, st kala bioloogilisest seisundist. Maksas oli kaadmiumi-, vase- ja tsingisisaldus suurem kui lihastes, elavhõbedasisaldus oli aga lihastes suurem kui maksas. Saastumist raskmetallidega mõjutas ka kala sugu. Reeglina olid raskmetallide sisaldused isastes ja mittesuguküpsetes ahvenates suuremad kui emastes ning suguküpsetes isendites. Ahvena vanuse kasvuga suurenes üksnes lihaste elavhõbedasisaldus.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5