Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki.
Veterinaar- ja Toiduameti tegevusloaga (tunnustatud) vesiviljelustootmisettevõtete loetelu on leitav siit.
2019. aastal valminud flaier suuremate kalakasvatamisega tegelevate ettevõtete kontaktidega on leitav siit.
Eesti vesiviljeluse kohta leiab infot vastavast peatükist aastaraamatutest, aga teemat on täpsemalt käsitletud mitmetes muudes väljaannetes:
2018. aastal ilmus tõlkeraamat "Sööt ja söötmismeetodid vesiviljeluses" (originaal: D. Allan Davis. Feed and Feeding Practices in Aquaculture. Elsevier 2015).
2017. aastal ilmus Ene Saadre ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös tõlkeraamat "Terve kala. Haiguste ennetamine, diagnoosimine ja ravimine" (originaal: Riitta Rahkonen, Pia Vennerström, Päivi Rintamäki ja Risto Kannel. Terve Kala. Tautien ennaltaehkäisy, tunnistus ja hoito. Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos 2012).
2017. aastal ilmus Tiit Paaveri ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös raamat "Vesiviljeluse eesti-inglise seletav sõnaraamat".
2015. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös raamat "Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid".
2014. aastal tõlkisime kaks 2012. aastal ilmunud FAO juhist: "Forelli väikesemahuline kunstlik paljundamine" ja "Väikesemahulise forellitöötlemise meetodid".
2013. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös "Kalade tervishoiu käsiraamat".
2012. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös käsiraamat "Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend" (originaal: Jacob Bregnballe. A Guide to Recirculation Aquaculture: An introduction the new environmentally friendly and highly productive closed fish farming systems. Copenhagen, 2010).
Käsiraamatus tutvustatakse vee korduvkasutuse tehnoloogiat ja juhtimismeetodeid, kirjeldatakse vee korduvkasutusega süsteemi ja reovee käitlemist. Lisaks soovitatakse häid viise vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminekuks ja tutvustatakse vee korduvkasutusega vesiviljeluse projektide näiteid.
2005. aastal on ilmunud trükis "Abiks vesiviljelejale", mis räägib Eesti vesiviljelusest, selle perspektiividest ning arendamisest Euroopa Liidu toetuste abil. Eesti vesiviljeluse suundadest annab hea ülevaate ka 2009. aastal koostatud OECD raport (peatükk 11).
