Blogi

Krevetid on hea vaheldus kalavalikule, olles suurepärane valguallikas, sisaldades 100 g kohta 24 g valku. Kuidas aga saavutada seda, et valmistatav roog oleks maitsev ning ilma soovimatute lisadeta? Nipid, mis on kasulikud ka kodust väljas süües, et toit oleks nauditav.
Kui pea ja kesta eemaldamine on kõigile tuttav, siis vähem on räägitud krevettide seedekulglast/veenist, mis asetseb kreveti nn seljaosas ja võib sisaldada lisaks seedimata toidule ka liiva jmt, mis ei ole väljanägemiselt, maitselt ega konsistentsilt meeldiv. Suurematel krevettidel võiks selle osa eemaldada kindlasti enne kuumtöötlemist, lõigates siis selja piki lahti ja eemaldades soolestik (selliselt jääb kogu krevett ka atraktiivse välimusega); kui aga soovitakse rooga, mis oleks koos kestadega, saab kasutada nt hambatikku, et soolestikku koorikute vahelt üles tõmmates eemaldada. Soovitame selle tarvis vaadata erinevaid videoid, mis on veebis vabalt kättesaadavad.
Külmutatud krevetid sulatada külma voolava vee all, seejärel puhastada, loputada veelkord ja siis kuivatada rätikuga ning tarvitada kohe. Külmutatud krevettide soolestik kipub rebenema ja tuleb olla tähelepanelik, et kõik mittevajalik kätte saada.
Isegi ostes puhastatud, keedetud ja külmutatud krevette võib ilmneda, et soolestik on eemaldamata.
NB! Ärge kasutage toiduks krevette, mis tunduvad libedad ja/või tugeva lõhnaga.

Juulikuus joonistub graafikul selgelt välja, et kümne aasta lõikes ei ole suuri hinnamuutuseid toimunud. Võrreldes eelmise kuuga saabus teatav langus ning kui aluseks võtta hinnatase kümme aastat tagasi, siis enam-vähem samale tasemele võiks kokkuostuhinnad jääda ka järgnevaks kolmeks kuuks.
Juulis oli madalam esmakokkuostuhind 0.1 €/kg ning kõrgeim 4.19 €/kg kohta (väga sarnane eelmisele kalendrikuule); 2011. aastal olid need arvud vastavalt 0.1 €/kg ja 3.8 €/kg kohta.

 eo ahven juuli

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

 

Suvekuud on kalapüügis üleüldiselt tagasihoidlikumad, seda kehtestatud piirangute, aga ka vee kõrge temperatuuri tõttu. Käesoleva aasta juulikuus oli üsna levinud olukord, kus veekogude temperatuur oli kõrgem kui õhutemperatuur ja püüki, et kala juba püünistes ei rikneks, tuli korraldada mahus, mis tagaks selle ohutuse. Kaluritele on see vastutusrikas ülesanne. Tarbija soovib ju ka suvekuudel kala, kuid ta peaks mõistma, et valik võib olla periooditi piiratum.

juuli eo koha

Kõrgeim esmakokkuostuhind oli 7.27 EUR/kg ja madalaim 0.1 EUR/kg; kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks samuti 5.4 EUR/kg, madalaimaks 0.3 €/kg.
Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talvekuude püükidega madalamad. Iseäranis on see märgatav joonisel just aprillis ja maikuus, kuid juunis on juba eristatav hindade kasv ning hindade stabiilset tõusu võiks oodata ka järgnevatel kuudel.
Juunis oli madalam esmakokkuostuhind 0.1 €/kg ning kõrgeim 4.2 €/kg kohta; 2011. aastal olid need arvud vastavalt 0.1 €/kg ja 3 €/kg kohta ja võime tõdeda, et vähemalt ahvena puhul on ja juunis jätkuv positiivne hinnatrend.

 eo ahven juuni

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

Käesoleva aasta juunikuu on olnud tavapärasest oluliselt kõrgemate soojakraadidega ning ka temperatuurid veekogudes on sellised, et kalapüük on suvises madalseisus. Tehingute vähesust mõjutab oluliselt Läänemeres 15. maist kuni 15. juulini kehtestatud kohapüügi keeld. Põlva-, Tartu- ja Viljandimaal on aga hinnad oluliselt madalamad kui kümme aastat tagasi ja ka käesoleva aasta teiste kalendrikuudega võrreldes. 

 eo koha juuni

Kõrgeim esmakokkuostuhind oli 5 EUR/kg ja madalaim 0.8 EUR/kg; kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks samuti 5 EUR/kg, madalaimaks 0.35 €/kg.
Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

On üsna erakordne, et sel aastal on see esimene pikem kuumalaine juhtunud just jaanitulede perioodi. Traditsiooniliselt on söödud sel ajal palju liha, kuid kasvanud on selle kõrval ka kalaroogade osatähtsus. Mida aga tasub silmas pidada, et ka kodus valmistatud kalaroad oleksid turvalised süüa ja pühad mööduksid hea enesetundega?
Kalasse, kui kiiresti riknevasse toiduainesse, tuleb suhtuda tõsiselt. Häid soovitusi on palju, kuid lisame siia sellised lihtsaimad reeglid, millest ka igapäevaselt tasuks kinni pidada.
1. Ära osta kala, mille välimus mingil põhjusel ei meeldi (kas on limane, tavapärasest teist tooni, tugeva lõhnaga vmt).
2. Värske kala ostmisel valmistada see toiduks esimesel võimalusel, ka siis, kui pakendil või müügikastil on lõppkuupäevani mitu päeva aega.
3. Valmis kalatoitudel on märge „kõlblik kuni" ja pärast seda tähtaega ei ole kala enam toiduks kõlbulik (see võib veel isegi täiesti hea välja näha, kuid erinevad mikroorganismid on selleks ajaks juba aktiivselt paljuneda jõudnud).
4. Kogu toiduvalikut ei pea korraga pidulauale panema.
5. Valmistoitu ei tohiks jätta lauale kauemaks kui paar tundi, pärast nelja tundi on oht toidumürgistuseks juba väga suur ja toit tuleks ära visata. Eriti peaksid praegu toidu värskust jälgima vanurid, lapsed, lapseootel naised ja nõrgema seedimisega inimesed.
6. Söö üksnes seda, mille teekond lauale on teada ja see vastab toidukäitlemise nõuetele.
Suvi ei ole aeg, millal haige olla, seepärast paneme kõigi südamele, et hoolige oma kaaslastest ja pakkuge toiduks üksnes seda, mille ohutuses olete kindlad.

Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) avaldatud aruanne kinnitab, et hüljeste ja kormoranide kasvavad populatsioonid põhjustavad Läänemere regioonis väikesemahulise rannapüügi jätkumisele tõsist ohtu. Uuring viidi läbi Rootsi, Soome, Saksamaa ja Eesti Leader- ja kalanduse kohalike algatusrühmade riikidevahelise koostööprojekti raames.
Uuringust ilmneb, et Läänemere hülge- ja kormoranipopulatsioonid põhjustavad otseseid ja kaudseid kahjusid peamiselt traditsioonilisele väikesemahulisele rannapüügile. Täpsemalt, on ilmnenud kalavarude ja kalade käitumise muutused, kalasaagi vähenemine ning püügivahendite ja kalade kahjustused. Nimetatud liikide arvukus tingib vajaduse muuta kalapüügistrateegiaid ning tegema lisainvesteeringuid.
Hüljeste ja kormoranide mõju aruanne on leitav LINGILT 
Põhjalik aruanne on kättesaadav projekti kodulehel LINGILT 

Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talvekuude püükidega madalamad. Täpsemalt, aprill ja maikuu ongi olnud aasta madalaima kokkuostuhinnaga kuud. Hindade tõusu on oodata juulis ja augustis, millele ilmselt järgneb vähene langus ning siis saabub juba talviste püükide ja kõrgemate kokkuostuhindadega periood.
Maikuus oli madalam esmakokkuostuhind 0.05 €/kg ning kõrgeim 3.1 €/kg kohta; 2011. aastal olid need arvud vastavalt 0.1 €/kg ja 2.6 €/kg kohta ning võime nentida, et vähemalt ahvena puhul on maikuus toimunud positiivne hinnatrend.

mai ahven eo

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

Viimase andmete võrdlemise ajal eeldasime, et aprillikuus toimunud vähene positiivne hinnatrend püsib või jäävad hinnad enam-vähem samale tasemele, siis üldvisuaalselt ongi hinnatase suures plaanis jäänud samaks. Mis iseenesest oli ka ootuspärane, kuna ka kümme aastat tagasi olid esmakokkuostuhinnad võrreldes aprillikuuga samas suurusjärgus.

mai koha eo

Kõrgeim esmakokkuostuhind oli 5.5 EUR/kg ja madalaim 0.3 EUR/kg; seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks 6 EUR/kg, madalaim 0.5 €/kg.
Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

 


Ilmselt pole väga palju neid, kes põhikooli, aga ka gümnaasiumi lõpetades teavad, mis on just see eriala, mis südame põksuma paneb. Samuti on valik nii kutse- kui ka kõrghariduses sedavõrd mitmekesine, et kitsamad suunad võivad jääda muu info hulgas märkamata. Mida aga pakutakse haridusmaastikul kalanduse valdkonnast huvitatuile, kes soovivad just kalandusvaldkonnas vahetult tegutseda?

Põhikooli lõpetanutele pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus sessioonõppes kalakasvataja erialal õppimist. Õpe kestab üks aasta. Õppesessioonide ajad ja muu seda eriala tutvustav info on juba avalik LEHEL.

Gümnaasiumi lõpetanuil on hea võimaluse loonud Eesti Maaülikool, kus on võimalik õppida kalandus ja rakendusökoloogia erialal nii bakalaureuse- kui ka edasi siis magistrõppes (3+2 õppeaastat). Õpe toimub üksnes päevase õppetöö vormis ja täpsem teave eriala kohta on LEHEL.

Võimalusi kalandusega seonduvaks õppeks on rohkem; kuigi eraldi kalateaduse eriala Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes avatud ei ole, on nt bioloogia ja elustiku kaitse eriala sedavõrd laiapõhjaline, et kui huvi kalanduse vastu suurem, siis edasiõppimine ja soov teha antud suunal teadustööd on see võimalik juba magistri- ja doktoriõppe raames.
Samuti väärib äramärkimist Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia, kes sel vastuvõtuperioodil ei ole kalanduse erialadele vastuvõttu korraldanud, kuid suure tõenäosusega on edaspidi eeldatavalt üle aasta võimalik vähemalt ühel eriala õppima asuda (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel võiks selleks olla nt kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine).
Tallinna Ülikool pakub võimalust bioloogia erialal õppimiseks, kus kalanduse ja veelustiku õpe on üsna põgus, kuid arvestades seda, et just Tallinna ülikoolist tuleb meie koolidesse märkimisväärne arv õpetajaid, siis ka antud info ei ole üleliigne.

Soovime kõigile alustajatele visadust saamaks uusi ja kasulikke teadmisi ning jätkuvat huvi kalanduse vastu!

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

30

31

1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30

1

2

3