Teadusartiklid

Kas kinnitumata punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus kasvukiirus sõltub nende tihedusest ning osakaalust koosluses?s (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2013)

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus ajakirjas "Proceedings of the Estonian Academy of Sciences" avaldati juunis 2013 artikkel "Does the growth rate of drifting Furcellaria lumbricalis and Coccotylus truncatus depend on their proportion and density?" (eesti k - "Kas kinnitumata punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus kasvukiirus sõltub nende tihedusest ning osakaalust koosluses?"), autoriteks Tiina Paalme, Jonne Kotta ja Priit Kersen.

Väinamere põhja katab Euroopa meredes haruldane kinnitumata vetikakooslus, mille moodustavad peamiselt kaks punavetikaliiki: Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus. Punavetikakooslus hõlmab Kassari lahe saviliivastel põhjadel umbes 200 km2 ala. Agariku F. lumbricalis kinnitumata vorm on ainsaks töönduslikku tähtsust omavaks vetikaliigiks Läänemeres.
Uurimise eesmärgiks oli hinnata koosluse kasvutiheduse, punavetikate F. lumbricalis ja C. truncatus osakaalu ning nende tegurite koosmõju punavetikate kasvukiirusele. Välieksperimentide tulemusena selgus, et punavetikate kasvukiirus langeb märkimisväärselt koosluse tiheduse kasvades (0,010 g cm–3 vrd 0,025 g cm–3 ja 0,050 g cm–3). Üheliigiliste kooslustega võrreldes oli mõlema vetikaliigi kasvukiirus segakooslustes suurem. Samas mõjutas punavetikate kasvukiirust ka nende osakaal koosluses: mõlema liigi puhul mõõdeti suurimad kasvukiiruse väärtused eksperimentides, kus nende suhteline osakaal punavetikakoosluses oli väike (25% vrd 50% ja 75%).
Vaadeldud erinevused punavetikate F. lumbricalis ja C. truncatus kasvukiiruses on tingitud peamiselt valguskliima eripärast erineva kolmemõõtmelise struktuuri ning eriliigilise koosseisuga kooslustes. Meie tulemustest selgus, et sama tiheduse juures oli valguse kasutamine efektiivsem segakooslustes. Ehkki kooselu samades ökoloogilistes tingimustes peaks üldjuhul viima liikidevahelise konkurentsini, saavad uuritud punavetikad kooseksisteerimisest hoopis kasu. Modifitseerides koosluse füüsilist struktuuri, tõstab punavetikate segakooslus kaudselt sealsete dominantide F. lumbricalis ja C. truncatus fotosünteetilist aktiivsust, mis omakorda viib punavetikakoosluse produktiivsuse tõusule.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5