Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2009
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ning uuris projekti raames kalatoodete pakendamise viise.
Uuringu kokkuvõttes antakse ülevaade kalatoodete pakendamise tehnoloogiatest ja pakkematerjalidest, Eesti kalakäitlejate kasutatavatest pakkeseadmetest ja -materjalidest.
KOKKUVÕTE
* Pakkeseadmeid võib liigitada kasutatava pakkematerjali või toote pakkekeskkonna alusel.
* Toote pakkekeskkondadena on kasutusel: õhk, vaakum või modifitseeritud atmosfäär.
* Pakkematerjalidest kasutatakse kalatoodete pakendamiseks: kilet, kartongi, metalli, klaasi ja plastikut.
* Uuringus osalenud firmades on kõige rohkematel juhtudel (33%) olemas ja kasutusel vaakumpakkeseadmed, millele järgnevad vertikaalsed kilepakkeseadmed (18%), kahanevasse kilesse pakkimise seadmed (18%) ja muud pakkeseadmed - metall-, klaas- ja plastikpakendid (16%). Loetletud pakkeseadmete populaarsus on tingitud traditsioonilistest kalatoodetest ja ka pakendite suuruse mitmekesisusest.
* Väga vähestes ettevõtetes (kuni 5%) on olemas ja kasutusel flowpack*, modifitseeritud atmosfääri ja pappkarpidesse pakendamise seadmed.
* Kalatööstused olid kõige enam rahul pappkarpide pakkeseadmetega ja muude seadmetega (metall-, klaas- ja plastpakendid).
* Vertikaalsed, flowpack, vaakum, kahaneva kile ja modifitseeritud atmosfääri pakkeseadmed jäid kasutajasõbralikkuse poolest enam-vähem võrdsele tasemele.
* Õhu keskkonda pakendamise võimalus on 100%-l, vaakumpakendamise võimalus on 33%-l ja modifitseeritud atmosfääri pakendamise võimalus on 5%-l kalakäitlemise ettevõtetest.
* Praktiliselt pakendatakse toodangust 82% õhukeskkonda, 19% vaakumisse ja 2% modifitseeritud atmosfääri.
* Eesti kalakäitlemise ettevõtetes kasutatakse kõige enam papp-pakendit (kuni 18%), millele järgnevad plastik (19%), kile (17%), metall (15%) ja penoplast (13%). Kõige vähem kasutatakse pakkematerjalina klaastaarat - 8%-s ettevõtetes.
* Pakendi materjalide müügis on kõige suurem osa papil (29%), enam-vähem võrdselt müüakse metalltaarasse (23%) ja kilesse (22%) pakendatud tooteid. Samuti on suur osa plastiktoosidesse pakendatud kalatoodete müügil (18%). Vaid 5% kogu pakkematerjalide müügist moodustavad klaastaaras kalatooted ja 3% penoplastis kalatooted.
* Klaastaaras toodete müügi kasv ei ole tõenäoline ning investeeringud klaastaara pakkeseadmetesse ei ole põhjendatud.
* Konkurentsis püsimiseks on soovitav kõikidel kalakäitlemise ettevõtetel teha arendustööd nii kilepakendi enda kui ka kile pakkeseadmete valdkonnas.
* Pappkarbid on sobivad reeglina sügavkülmutatud kalatoodete pakendamiseks ja see kitsendus saab määravaks kartongpakendi laiemale levikule.
* Kasumlikul eksporditurul on metallkarbis toote hind keskmiselt neli korda madalam kui sama toote hind plast- või klaaspakendis. Konservtoodete tootmine on majanduslikult põhjendatav, kui suudetakse pakkuda ja tagada suuri toodangumahte, mis Eesti oludes ei ole tõenäoline.
* Pakendisuuruste jaotumise järgi on näha, et jaemüügi pakendid moodustavad kokku 59% ja suurpakendid 41% kogu pakenditest. Tootmisriskide maandamiseks ja tootmise hõlbustamiseks on soovitav tõsta suurpakendite osakaalu ja müüki suurklientidele.
__________________________________________
* flowpack süsteem - moodustatakse horisontaalne kiletoru, tooted asetatakse konveierlindi abil kiletorusse ning pakendi otsad keevitatakse kiletoru otstest kinni
