Uurimused ja uuringud

Kalatoodete pakendamise viisid (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, 2009)

Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2009

 

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ning uuris projekti raames kalatoodete pakendamise viise.

Uuringu kokkuvõttes antakse ülevaade kalatoodete pakendamise tehnoloogiatest ja pakkematerjalidest, Eesti kalakäitlejate kasutatavatest pakkeseadmetest ja -materjalidest.

 

KOKKUVÕTE

* Pakkeseadmeid võib liigitada kasutatava pakkematerjali või toote pakkekeskkonna alusel.

* Toote pakkekeskkondadena on kasutusel: õhk, vaakum või modifitseeritud atmosfäär.

* Pakkematerjalidest kasutatakse kalatoodete pakendamiseks: kilet, kartongi, metalli, klaasi ja plastikut.

* Uuringus osalenud firmades on kõige rohkematel juhtudel (33%) olemas ja kasutusel vaakumpakkeseadmed, millele järgnevad vertikaalsed kilepakkeseadmed (18%), kahanevasse kilesse pakkimise seadmed (18%) ja muud pakkeseadmed - metall-, klaas- ja plastikpakendid (16%). Loetletud pakkeseadmete populaarsus on tingitud traditsioonilistest kalatoodetest ja ka pakendite suuruse mitmekesisusest.

* Väga vähestes ettevõtetes (kuni 5%) on olemas ja kasutusel flowpack*, modifitseeritud atmosfääri ja pappkarpidesse pakendamise seadmed.

* Kalatööstused olid kõige enam rahul pappkarpide pakkeseadmetega ja muude seadmetega (metall-, klaas- ja plastpakendid).

* Vertikaalsed, flowpack, vaakum, kahaneva kile ja modifitseeritud atmosfääri pakkeseadmed jäid kasutajasõbralikkuse poolest enam-vähem võrdsele tasemele.

* Õhu keskkonda pakendamise võimalus on 100%-l, vaakumpakendamise võimalus on 33%-l ja modifitseeritud atmosfääri pakendamise võimalus on 5%-l kalakäitlemise ettevõtetest.

* Praktiliselt pakendatakse toodangust 82% õhukeskkonda, 19% vaakumisse ja 2% modifitseeritud atmosfääri.

* Eesti kalakäitlemise ettevõtetes kasutatakse kõige enam papp-pakendit (kuni 18%), millele järgnevad plastik (19%), kile (17%), metall (15%) ja penoplast (13%). Kõige vähem kasutatakse pakkematerjalina klaastaarat - 8%-s ettevõtetes.

* Pakendi materjalide müügis on kõige suurem osa papil (29%), enam-vähem võrdselt müüakse metalltaarasse (23%) ja kilesse (22%) pakendatud tooteid. Samuti on suur osa plastiktoosidesse pakendatud kalatoodete müügil (18%). Vaid 5% kogu pakkematerjalide müügist moodustavad klaastaaras kalatooted ja 3% penoplastis kalatooted.

* Klaastaaras toodete müügi kasv ei ole tõenäoline ning investeeringud klaastaara pakkeseadmetesse ei ole põhjendatud.

* Konkurentsis püsimiseks on soovitav kõikidel kalakäitlemise ettevõtetel teha arendustööd nii kilepakendi enda kui ka kile pakkeseadmete valdkonnas.

* Pappkarbid on sobivad reeglina sügavkülmutatud kalatoodete pakendamiseks ja see kitsendus saab määravaks kartongpakendi laiemale levikule.

* Kasumlikul eksporditurul on metallkarbis toote hind keskmiselt neli korda madalam kui sama toote hind plast- või klaaspakendis. Konservtoodete tootmine on majanduslikult põhjendatav, kui suudetakse pakkuda ja tagada suuri toodangumahte, mis Eesti oludes ei ole tõenäoline.

* Pakendisuuruste jaotumise järgi on näha, et jaemüügi pakendid moodustavad kokku 59% ja suurpakendid 41% kogu pakenditest. Tootmisriskide maandamiseks ja tootmise hõlbustamiseks on soovitav tõsta suurpakendite osakaalu ja müüki suurklientidele.

__________________________________________
flowpack süsteem - moodustatakse horisontaalne kiletoru, tooted asetatakse konveierlindi abil kiletorusse ning pakendi otsad keevitatakse kiletoru otstest kinni

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4