Uurimused ja uuringud

Hüljatud kalapüügiriistade kaardistamine Eesti rannikumeres (Hoia Eesti Merd MTÜ, 2016)

Aruande koostaja: Marek Press
Tallinn 2016

 

Hoia Eesti Merd MTÜ viis perioodil 01. juuli 2015 – 31. jaanuar 2016 läbi projekti "Hüljatud kalapüügiriistade kaardistamine Eesti rannikumeres", mille käigus kaardistati ja koguti kokku hüljatud kalapüügiriistasid Eesti rannikumeres. Tuginedes eelnevate arutelude käigus sündinud otsustele ja kokkulepetele Keskkonnaministeeriumi kalavarude- ja merekeskkonna osakonna spetsialistidega, sai kaardistamisteks välja valitud piirkonnad Pärnu lahes ning Soome lahes. Selleks, et katsetada erinevaid kaardistamismeetodeid ning anda soovitusi tulevaseks tegevuseks samas valdkonnas, sai kaardistusalade valikul silmas peetud, et esindatud oleks erineva iseloomuga (eelkõige erineva merepõhja morfoloogiaga) alad. Kuna projekti läbiviimise periood oli lühike ning projekti läbiviimiseks eraldatud ressurss võrdlemisi piiratud, siis tuleb projekti käigus kogutud teavet, kogemusi ja praktilisi oskusi käsitleda kui ettevalmistust ja teenäitajat suurema koordineeritud projekti läbiviimiseks samas valdkonnas.

Pilootprojekti raames teostati hüljatud püügiriistade kaardistamisi kokku kaheksal korral. Projektiga seotud inimesed on täiendavalt läbi viinud kaardistamisi nii rannaaladel kui ka sukeldudes merepõhja väljaspool pilootprojekti. Projekti käigus kogutud andmetele ja kogemustele toetudes võib öelda, et hüljatud püügiriistasid leiti pooltel kordadel (50% juhtudel) kui merel kaardistamas käidi. Arusaadavalt on tõenäosus leida hüljatud püügiriistasid suurem seal, kus talvel toimub jääalune kalapüük. Senisele praktilisele kogemusele toetudes, võib teha järelduse ja kokkuvõtte, et enamus Põhja-Eesti rannikumeres lebavaid laevavrakke on suuremal või vähemal määral kaetud hüljatud või kaotatud püügiriistadega. Teisalt võib tõdeda, et kivise põhjaga Soome lahe väiksemates lahesoppides on tragimise teel hüljatud püügiriistade leidmine suur väljakutse, kuna tragi kipub suhteliselt tihti kivide taha kinni jääma. Tragimise teel kaardistamist ja kokkukogumist raskendab ka asjaolu, et röövpüüdjate poolt kasutatavad odavad Hiina nakkevõrgud on suhteliselt haprad, mis tähendab, et tragi külge jäädes nad enamustel juhtudel katkevad. Projekti käigus saadud positiivsele praktilisele kogemustele tuginedes võib anda soovituse, et tulevikus peaks senisest enam kasutama tänapäevast tehnoloogiat (sonar, ROV, modelleerimine, kiibistamine) selleks, et hüljatud kalapüügiriistasid leida ja kokku koguda.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5