Valmis uuring „Eesti kalandus 2050 – Eesti kalandussektorite võimalikud arengustsenaariumid 2050“.
Uuringu eesmärk
Käesoleva uuringu eesmärk on luua Eesti kalandussektorile võimalikke arengustsenaariume, võimaldamaks ettevõtjatel hinnata oma plaane pikemas perspektiivis, sh „otsa vaadata“ aastale 2050 ning seega mõtiskleda Eesti kalanduse konkurentsivõime üle kaugemas tulevikus.
Tulemused
Stsenaariumid põhinevad neljal globaalse poliitika, majanduse ja kliima ehk sisuliselt maailmakorra arengu kirjeldusel – TÕRKUVAD SÜNERGIAD, VASTANDLIKUD VAATED, TORMID JA LÕPPMÄNG (Vesnic-Alujevic jt., 2023). Stsenaariumite koostamise tellis Euroopa Komisjon ning need on mõeldud selleks, et nende alusel oleks võimalik modelleerida detailsemaid vaateid mõne konkreetse (majandus)valdkonna tulevikust.
Antud töös on globaalseid stsenaariume laiendatud Eesti kalamajanduse konteksti. Töö kirjeldab üldistatult Eesti kalanduse erinevate sektorite võimalikku olukorda neljas stsenaariumis, sh globaalse kaubanduse, poliitiliste suhete ja tarbijaharjumuste arengut. Samuti võtab töö arvesse avaldatud teadustöid, mis on seoses kliimamuutustega tehtud nii Põhja-Atlandi, Läänemere kui ka Eesti sisevete jaoks ning need modelleerivad detailsemalt kalavarude arengut erinevate kliimasoojenemise mudelite raames.
Samuti leiab siit ülevaate Euroopa Komisjoni DG MARE poolt tellitud tulevikustsenaariumite „Tuleviku kalandus“ 2050 kohta (Davies jt., 2024). Nimetatud dokument pakub samuti välja neli arengustsenaariumit Euroopa kalandusele, kuid arvestades Eesti kalanduse erisusi (meie kalapüügivarud ületavad kordades meie tarbimist) võrreldes teiste liikmesriikidega, ei kajastu selles dokumendis Eesti võimalik tulevik väga detailselt.
Töö teostaja:
Madis Reinup
