Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2008
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ja koostas ülevaate kala ja kalatoodete eelistustest maailmaosades.
Töö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate kalatoodete eelistustest maailmaosade kaupa. Maailmaosadest valiti analüüsiks Euroopa, Aasia, Põhja- ning Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Okeaania kalatoodete tarbimine jäeti analüüsimata, sest praktilises aspektis on sealne tarbijaskond liiga oma traditsioonides kinni ning samuti asub Okeaania Eestist suhteliselt kaugel, nii et toote transpordikulud muudaksid Eestist eksporditud tooted hinna poolest konkurentsivõimetuks.
Töö andmed on kogutud FAO (Food and Agriculture Organization) andmebaasidest. Andmed on toodud aastate 1999-2003 kohta.
KOKKUVÕTE
* Kõikides piirkondades tarvitatakse toiduks kõige rohkem värsket või jahutatud kala: Aasias ja Euroopas umbes 15, Põhja-Ameerikas umbes 8, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas umbes 6 kilogrammi kala inimese kohta aastas.
* Jahutatud kalafileed tarvitatakse inimese kohta enam-vähem võrdses koguses Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ca 1,4 kg aastas. Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas tarbitakse jahutatud kalafileed alla 0,2 kg inimese kohta aastas.
* Külmutatud kalarümpa tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas, umbes 4 kg aastas. Põhja-Ameerikas tarbitakse külmutatud kalarümpa kuni 2 kg inimese kohta. Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas tarbitakse külmutatud kalarümpa inimese kohta 0,9-1,5 kg.
* Kõige suuremas koguses tarvitatakse valmistoite kalast inimese kohta Euroopas, umbes 0,7 kg aastas. Aasias tarbitakse valmistoite kalast kuni 0,6 kg inimese kohta. Põhja-Ameerikas on kalast tehtud valmistoitude osakaal tõusnud 0,2 kg inimese kohta aastas.
* Kalakonserve ja -preserve tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas, umbes 3,8 kg aastas. Põhja-Ameerikas tarbitakse kalakonserve ja -preserve kuni 2,8 kg, Aasias ja Lõuna-Ameerikas 0,5 kg ning Aafrikas veidi alla 0,1 kg inimese kohta aastas.
* Kuivatatud ja/või fermenteeritud kalatooteid tarvitatakse inimese kohta kõige suuremas koguses Euroopas ja Aasias, keskmiselt 0,7-0,8 kg aastas. Aafrikas tarbitakse kuivatatud ja/või fermenteeritud kalatooteid umbes 0,4 kg, Lõuna-Ameerikas 0,3 kg ja Põhja-Ameerikas veidi alla 0,1 kg inimese kohta aastas.
* Aasia turule sisenemine uute kalatoodetega ei ole rentaabel. Samuti ei ole Eestil oma väikeste püügimahtudega otstarbekas kasutada Aasia teenust Eestist püütud kalade töötlemiseks.
* Aafrika kalatoodete grupis on jõudsalt kasvanud kalast tehtud valmistoitude osakaal, mida võiks kaaluda ühe võimaliku turule sisenemise tootegrupina.
* Üldine kalatoodete tarbimine näitab Euroopas kiiret kasvutrendi. Tootegrupid on Euroopas jaotunud ühtlaselt. Samuti on tarbijad valmis proovima ja omaks võtma uusi tooteid kõikides tootegruppides.
* Põhja-Ameerika turg on vastuvõtlik uutele toodetele, kuid valima peab kalaliigile sobiva tootegrupi. Eesti tootmisvõimsuse ja toorainevarude juures tuleb valida niššitoodete grupp.
* Lõuna-Ameerika turule sisenemine lähiaastatel ei ole perspektiivikas, sest kalatoodete tarbimine ei ole sellele kultuuriruumile omane.
* Räime ja kilu rümbad ja fileed müüksid hästi kohalikel, vastava tarbimisharjumusega turgudel.
* Räim ja kilu sobivad valmistoitude valmistamiseks. Arvestades tootegrupi kasvu, lisaväärtust, toorainete hinda ja müügi kasumlikkust on see grupp räimele ja kilule kõige paremini sobiv.
* Räimest ja kilust valmistatud kalakonservid ja -preservid on odavama hinnaklassi tooted, nende sortiment on väljakujunenud ning nad sobivad tarbimisharjumusega turgudele.
