Valmis uuringu "Metoodika meritindi mõrrapüügis esineva kaaspüügi hindamiseks" lõpparuanne.
Töö eesmärgiks oli:
läbi viia metoodiline eeluuring selgitamaks välja kõige täpsem proovivõtu meetod tindimõrdade saagi kindlakstegemiseks - proovivõtu korduste arv, proovivõtu kahva ehitus, millega võetud proovid kirjedaks võimalikult täpselt meritindi mõrra saagi dünaamikat ja struktuuri. Lähtudes nimetatud eesmärgist viidi käesolevas töös läbi eksperimentaaluuring kahes erinevas piirkonnas, kahte erinevat tüüpi meritindi ääremõrraga ja kahte erinevat tüüpi proovivõtu kahvaga, millega kalaproove mõrrast koguti. Käesoleva uuringu empiiriline osa keskendubki seepärast eeskätt arvandmetele ja küsimustele, mis puudutavad proovivõtu metoodikat.
Käesoleva aruande eesmärgiks ei ole seega anda täielik ülevaade tindimõrdadesse sattuva saagist, näiteks selle liigilisest koosseisust. Viimase jaoks oleks olnud vaja märksa mahukamat uuringut.
Käesoleva uuringu peamised tulemused:
1. Kas mõrras oleva kogusaagi struktuuri iseloomustab paremini avatud (K1)- või avatav-suletav kahv (K2)?
Erinevate kahvadega võetud proovides olnud kalade liigilises ja arvulises koosseisus statistiliselt olulisi erinevusi ei ilmnenud. Seega võib usaldusväärset tulemust saada mõlemat tüüpi kahvaga.
2. Milline on optimaalne kahvaproovide korduste arv, mis iseloomustaks kõige täpsemalt mõrras oleva saagi struktuuri?
Järjestikku kogutud proovide summana saadud kalade liigilne koosseis ja arvukus ei muutunud täpsemaks, kui juba esimese kahvaga saadud tulemus, mistõttu võib järeldada, et üks kahvaproov on piisav.
3. Kas proovivõtu disaini mõjutasid ajalised (proovivõtu aeg) ja ruumilised (koht) tegurid?
Ei mõjutanud, kuna sarnasus oli erinevatest kohtadest võetud proovide puhul samasugune.
Töö teostajad:
Timo Arula, PhD
Markus Vetemaa, PhD
Lauri Saks. PhD
Heli Shpilev, MSc
Viktor Kajalainen, MSc
Merje Kiitsak,
Ain Lankov, PhD
Ülle Talvik
Janno Liivrand
Taavi Lille
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2024
