Valmis uuringu "Talvise põhjanoodapüügi saagi analüüs" lõpparuanne. Püügipäevadel valitsenud ilmaolud, samuti loomuste asukohad, kellajad ja kestused ning saagid on välja toodud failis „Talviste põhjanoodapüükide andmestik.xlsx".
Töö eesmärgiks oli:
analüüsida talvise noodapüügi saakide praegust koosseisu ning hinnata ka keelatud ja soovimatu saagi vette tagasilaskmise võimalusi. Nende ja ka edaspidiste katsepüükide alusel saab ehk tulevikus täpsemalt määratleda, millised võiksid olla talvise noodapüügi tingimused.
Käesoleva uuringu peamised tulemused on soovitused:
1) Jätkata katsepüükidega Peipsi järve erinevates osades, soovitavalt vähemalt 10 loomuse ulatuses järve põhja-, kesk- ja lõunaosas ning erineva koostisega põhjade korral (muda, liiv). Katsepüükide tegemisel kasutada noodapäras vähemalt kolme erineva silmasuurusega noodapärasid, 24-26 mm, 30 mm ja 32-40 mm.
2) Juhul kui loomuste kalakogused on väga suured on soovitav teha pindalalt väiksemaid loomused, siis kulub nii alammõõduliste kalade kui soovimatute kalade vette tagasilaskmiseks vähem aega ning nende ellujäämuse võimalused suurenenvad.
3) Alammõõdulise koha (ka latika, haugi) elusana vette tagasilaskmiseks teha nooda nõudmise lähedusse jäässe lisaaugud, eelnevalt võib kalad panna veega täidetud kastidesse.
4) Juhul kui katsepüükidel esineb palju peenkala ja selle eluvõime säilimine on ikkagi ebaselge, tuleb valmis olla selle kaldale toomiseks.
5) Teavitada Eesti-Vene kalanduskomisjoni Eesti kalurite huvist talvise noodapüügi vastu ja sellelaadsete uuringutega alustamisest Eesti poolel.
Käesoleva aruande koostaja oli Väino Vaino.
Katsepüükidel osalesid Eesti mereinstituudi töötajad Vello Peedimaa, Eero Perm, Markus Vetemaa, Väino Vaino ja Andrus Žaitsev.
Püügid toimusid koostöös AS Peipsi Kalamees ja AS Kallaste Kalur kaluritega.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2024
